Ühinemine vähendab kulusid

Alates 2007. aasta detsembrist kehtima hakanud äriseadustiku muudatuste tulemusel võivad Eesti äriregistrisse kantud osaühingud ja aktsiaseltsid ühineda teiste Euroopa Liidu äriühingutega. Seadusemuudatus põhineb Euroopa Liidu direktiivil piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta ning kehtib kogu Euroopa Liidus. Seejuures on tegu mitte bürokraatiakabinettides sündinud ideega, vaid initsiatiiv pärineb ettevõtjatelt.

Mida see tähendab ja milleks seda vaja on? Uue reeglistiku eesmärk on muuta eri riikide äriühingute ühinemine lihtsamaks ja tegevus ratsionaalsemaks. Enne äriseadustiku kõnealuseid muudatusi on ühinemine selle sõna kitsamas tähenduses olnud võimalik ainult ühe riigi piires. Suurettevõtjad on saanud ühineda Euroopa äriühingu (SE) kaudu, kuid nüüd annab piiriülene ühinemine võimaluse ka keskmistele ning väikeettevõtetele.

Piiriülest ühinemist saab kasutada juba omandatud või asutatud tütarettevõtjaid koondades. Kui Eesti äriühingul on tütarettevõtjad Leedus, Rootsis ja Soomes, siis nende ühendamine emaettevõtjaga võimaldab muuta tegevuse efektiivsemaks, vähendada bürokraatiat ja hoida kokku kulusid. Ja kui samal Eesti äriühingul on lisaks välismaistele "tütardele" ka tütarettevõtja Eestis, saab sama menetluse käigus sellegi ühendada. Järele jääb üks juriidiline isik, kaob vajadus pidada eri riikides juhatusi ja nõukogusid. Väheneb ka paberimajandus teistes riikides.

Teine võimalus on laieneda teise Euroopa Liidu riiki ja omandada uus ettevõtja. Kui selle aastani oli see sisuliselt võimalik ainult aktsiate või osaluse omandamise teel, siis nüüdsest võib tehingu vormistada ka piiriülese ühinemisena.

Piiriülene vara üleviimine ühest riigist teise on maksuneutraalne. Seega ei teki ühinemisest reeglina maksukohustusi. Eelduseks on, et teises riigis jääb tegevus alles (säilib püsiv tegevuskoht). Kui aga ühinemist kasutatakse teises riigis tegevuse lõpetamiseks, võib kaasneda selles riigis maksukohustus.

Kuna uued reeglid on niivõrd uued, on veel vara ennustada, kui laialt leiavad need praktikas kasutust. Samas on tegu atraktiivse võimalusega lihtsustada äritegevust ja hoida kokku kulusid. Seega usun, et edaspidi võime kuulda piiriülesest ühinemistest Soome ja Eesti äriühingute vahel ning ka Baltimaade mastaabis.

Autor: Kalle Pedak