Tulumaksureform pannakse lisaraha nimel sügavkülma

Esmaspäevane rahandusministeeriumi majandusprognoos lajatas karmi tõega - järgmise aasta eelarveauk osutus 4 miljardi võrra suuremaks kevadistest numbritest, mis tähendab, et 9 miljardi asemel tuleb kärpeid teha 13 miljardi krooni eest. Rahandusminister Ivari Padar sõnul pole riiki kahjustamata võimalik enam kuskile kärpekääre sisse lüüa ja ainuke võimalus olukorra parandamiseks on maksupoliitika kallale minek ehk tulude suurendamine.

Homme läheb Padar valitsuskabinetti ettepanekuga külmutada koalitsioonierakondade valimislubadustena välja käidud tulumaksu langetamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine alates pere esimesest lapsest. Kogu maksupaketi rakendusi ümber vaadates on Padari sõnul võimalik kokku saada 4 miljardit krooni. "Peame tegema valiku, kas täita valimislubadused või minna defitsiiti," ütles Padar.

Erasektor heidab avalikule sektorile ette, et kulude kärpimine jääb kinni ministrite ning poliitikute tahte ja saamatuse taha. "Avalikus sektoris peaks tegelikult säästmisvõimalusi olema küllaga, aga ilma karjuva rahapuuduseta ei leita neid iialgi üles," resümeeris ettevõtjate seisukohta Eesti Investorite Liidu juhatuse liige ja ettevõtja Heldur Meerits.

Poliitikud kinnitavad, et karjuv rahapuudus on kätte jõudnud küll, aga mida pole, on koht, kust veel midagi kärpida annaks. "Maksumuudatuste tegemine on ilmselt paratamatu, ma ei näe ühtegi teist lahendust, muud väljapääsu ei ole," ütles riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor, viidates ahtakestele piirmääradele, mille ministeeriumid juba enne uut majandusprognoosi 9 miljardiga lõhki ajasid. "Kolme valimislubadust puudutavate maksumuudatuste puhul tuleb nüüd arutada, kui pikaks ajaks nende edasilükkamine mõistlik on. Ma ise arvan, et kaheks aastaks vähemalt," pakkus Nestor.

Varem on mitmed poliitikud öelnud, et maksudega ei mängita.

Riigikogulane ja endine rahandusminister Taavi Veskimägi märkis, et maksupoliitiline stabiilsus on kindlasti väärtus omaette, kuid riigieelarve tasakaalu nimel võib seda rikkuda. "See on hind, mida meil tuleb maksta valitsuse viimase kahe aasta eelarvepoliitilise lühinägelikkuse eest," nentis Veskimägi, lisades, et kuna praegu on enneolematult ettearvamatud ajad, tuleb maksku mis maksab valitsussektori eelarve tasakaalu saada, sest kui seda ei suudeta järgmisel aastal, ei õnnestu see enam ammugi 2010. aastal.

Majandusminister Juhan Parts ütles, et valitsus saab järgmise aasta eelarve lihtsamini kokku, kui valitsusliidu prioriteetidele vaadatakse otsa vähemalt kahe-kolme aasta perspektiivis. "Ainuüksi tulumaksureformi edasilükkamisest ei piisa, et valitsus saaks Eesti riigile mõistliku eelarve. On vaja ka teisi suuri otsuseid selle kõrvale. Suurte ettepanekute puhul peavad need tulema õigelt adressaadilt," märkis Parts.

Reformierakondlase ja riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul tuleks praegu lisaks eelarve kärpimisele mõelda, kuidas Eesti ettevõtluskeskkonda parandada.

Riigikogu majanduskomisjon kogunes eile erakorralisele koosolekule, et teha ettevalmistusi majanduskeskkonna arendamise teema aruteluks riigikogus.

Peamine on Klaasi sõnul see, kuidas saada tulu tulevikus: "Me ei tohiks takerduda eelarvekärbetesse, see pole ju majandus. Kus tekib ühiskonna rikkus ja tulu? Rikkus tuleb ju ettevõtetest."

Ühiskond mõistab, et majandus on selges langusfaasis. Vastavalt ühiskondlikule ootusele valitsuse teovõime koha pealt oleks õigem loobuda oma valimislubadustest. Pole mõtet veri ninast välja neid lubadusi ellu viia.

Kõige suurem reserv peitub selles, et mitte alandada tulumaksu ja ühe lapse pealt toetust.