Gaasiaktsiisi tõus ähvardaks eurot

Viimastel nädalatel meenutab Eesti valitsus lõbusat grillipidu: väitsad pihus, trügivad kõik suitsupõrsa ümber, püüdes seda nüsida kõikjalt, kuhu tera vähegi peale hakkab. Viimati sattus piduliste pihku gaasiaktsiis ning kohe hõikas peaminister laua otsast: lõikame! tõstame! Nuga külge!

Kui tahtmist on, leiab ettekäände ikka. Kõige veidrama põhjenduse tõi Jürgen Ligi: nii väheneb meie sõltuvus Vene gaasist. Selle loogika järgi oleksime pidanud juba jupp aega enne pronksiööd ise transiidi ära lõpetama.

Äripäev on seisukohal, et sellise mõjuga otsuseid ei saa teha üleöö. Valitsus on eelarvekriisi tõttu pea kaotanud ja hakanud raha kõigist pähetulevatest allikatest kokku kahmima, arvestamata pikaajaliste tagajärgedega. Ent niisugusel käitumisel võib olla halb mõju Eesti majandusele tervikuna. Kui kõik praeguseks lendu lastud maksuähvardused peaksid täide minema, halveneb ettevõtluskeskkond kindlasti.

Tõsi: riik ei saa eelarvet täita, andes maksukoormuse tõusukohtadest hoiatusi pikalt ette. Siis hakkavad inimesed ja ettevõtted kulutusi vähendama ning lõppkokkuvõttes jääb riigil raha saamata. Ent eelarve täitmine pole ikkagi tähtsam kui kogu majanduse tervis.

Nähtavasti arutlevad riigieelarve ümber sebijad nii: gaasiaktsiis hakkas meil kehtima alles tänavu. Senine aktsiisimäär on madal, just nagu aeglaseks harjutamiseks ette nähtud. Seda kolmekordseks tõsta ei tohiks siis ju mingi probleem olla? Pealegi pole maksutõusust loodetav 350 miljonit riigi mastaabis kuigi palju. Kui ajad poleks nii viletsad, ei viitsiks keegi selle pärast rabelema hakatagi.

Samas ei jaotu see hinnatõus ühtlaselt, nii nagu pole ühtlane ka kogu gaasitarbimine. Kõige valusamalt lööb see ettevõtteid, kes kasutavad gaasi kütmiseks. Mõne kuuga ju küttesüsteemi ümber ei ehita. Esimeste ohvrite seas on aiandid, kellest mitmed on juba niigi raskustes. Suurtel soojatootjatel on pisut lihtsam: nende tarbijatel pole kuhugi minna, kortermaja ju torude küljest lahti ei haruta.

Kui kõigest eelnevast poliitikutele ei piisa, soovitab Äripäev mõelda veel ühele pisiasjale. Kui elektrit riigis napib, tuleb seda sisse osta. Paraku pole Põhjalas talviti odavat elektrit kuskilt võtta. Elektrit tarvitavad aga kõik majandusharud, seega kerkivad kõik hinnad.

Lisaks kreeni vajuvale kaubandusbilansile kerkib niimoodi ka inflatsioon. Ja Ivari Padar võib unustada endale juba mõttes valmis põimitud loorberipärja, mille tänulik rahvas euro maaletoojale kingib. Ehkki see pole suurem mure, eurosid võib ka Helsingis vaatamas käia.

Autor: ÄP