Tagatisfond tagab hoiustest sandikopikaid

Paari miljardi kroonise mahuga Tagatisfond suudab garanteerida otseselt vaid paar protsenti 92 miljardi kroonini ulatuvatest tagatavate hoiuste mahust, mis häda korral tuleb fondist kiiremas korras välja maksta. Puudujäävad miljardid tuleb võtta teistest osafondidest (investorikaitse osafond ja pensionikaitse osafond), mis on aga naeruväärselt väikesed - kokku 18 miljonit krooni. Järgnevaks võimaluseks on võtta riigi õlule hiigellaen.

"Juhul, kui Tagatisfondi ja teiste osafondide vahenditest ei piisa kohustuste täitmiseks ja hüvitiste väljamaksmiseks, siis võib võtta laenu krediidiasutuselt, taotleda riigilt laenu andmist või riigigarantiid fondi võetavale laenule," teatab Tagatisfondi juht Andres Penjam.

"Esmajärjekorras kaalub riik tõenäoliselt pigem ise raha laenamist kui selle eraldamist reservist," lisab rahandusministeeriumi finantsturgude juht Thomas Auväärt.

Nii Tagatisfondi juht kui ka rahandusministeerium peavad tagatisfondi praegust mahtu siiski piisavaks.

"Eks elu näitab, mis on piisav. Ega me ei saa ka lõpmatult miljardeid korjata," teatab Penjam. Auväärt lisab, et teadaolevalt on teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisfondide kohustuslik maht 0,2 ja 2 protsendi vahel. "Seega on tegelikult meie tagatisfondile seatud mahueesmärk üsna piisav võrreldes teistega."

92 miljardist kroonist tagatavatest hoiustest peaks fond kogu pangandussüsteemi krahhi korral praeguse seisuga välja maksma alla poole (Tagatisfondi andmetel umbes 43%), kuna omavastutus on igal kliendil 10% ning maksimaalselt on igaühel õigus tagasi saada 313 000 krooni, ulatugu hoius kas või sadadesse miljonitesse. Igasugusest hüvitisest võivad aga suu puhtaks pühkida näiteks suurettevõtted ja riigiasutused.

"Sinu paigutatud raha säilib saja protsendi ulatuses ning lisaks teenib panga nimetatud intressi," kiidab finantsinspektsioon oma portaalis minuraha.ee pangahoiuse kasutamist. Samas hoiatab inspektsioon kiiresti, et hoiustaja suurimaks riskiks on panga pankrot ja sellisel juhul pakub abi juba Tagatisfond.

Kuid mis juhtub siis, kui meie sääste endasse ahminud pank peaks kõrbema, nagu juhtus viimastel päevadel USA investeerimispangaga Lehman Brothers? See küsimus kuulub asjaosaliste sõnul pigem ulme valdkonda ja nii nagu peaminister alles eelmise aasta lõpus eitas kategooriliselt majanduslanguse võimalikkust, peavad kõik Eesti pangad täiesti võimatuks, et neil võiks olukord pöördumatult halvaks minna.

"Peale emotsionaalse poole mina siin finantsilist mõju ei näe," rahustab Swedbanki grupi Balti panganduse juht Erkki Raasuke kohalikke pangakliente mujal toimuva kaose osas.

"Tõenäosus, et mõni Eestis tegutsevatest pankadest võiks minna pankrotti, on ülimadal. Tagatisfondil on piisavad võimalused seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks," jääb Eesti Panga president Andres Lipstok napisõnaliseks.

Penjam toonitab, et Eesti ja Rootsi pangajärelevalved tegutsevad koostöös, et igasugune makseraskus juba eos ära hoida. "Muidugi ei saa täielikult välistada erakorralisi sündmusi või mõne riski ebaadekvaatset hindamist panga juhtkonna poolt. Selle vastu ongi väikehoiustajate kaitseks loodud tagatisskeemid," jätkab ta.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein peab siinse tütarpanga või filiaali hea käekäigu eest esmaseks vastutajaks ikkagi emaettevõtet. "Pankrotieelses olukorras on reaalne lahendustee pigem raskustes oleva panga ülevõtmine ja alles viimases järjekorras riigiabi andmine," räägib ta.

Eestis tegutsevad pangad ei tunne Tagatisfondi napi mahu pärast vähimatki muret, kuna peavad ülimalt ebatõenäoliseks, et mitte öelda võimatuks, mõne siinse suurpanga põrumist.

Kui Eesti väikepankade hättasattumisel katab Tagatisfond kenasti kõik hoiused, siis Swedbanki paigutatud tagatavatest hoiustest katab fond vaid kolm ja SEB omadest kaheksa protsenti.

Tagatisfondi puudutavatele küsimustele vastavad pangad aga ühtmoodi lakooniliselt.

"Muretsemiseks kindlasti põhjust pole, seega ei soovi me spekuleerida võimaliku pankade pankrotistumise või Tagatisfondi probleemide teemal," teatab SEB pressiesindaja vahendusel.

Swedbanki grupi Balti panganduse juhi Erkki Raasukese sõnul on Tagatisfondi idee koguda vara, et siluda väiksemate pankade võimalikke raskusi.

Ta lisab, et mitte kunagi ei saa olla äriliselt mõistlik ehitada üles topelt deposiitide mahtu, et siis üks tagaks teist. Swedbanki ja Tagatisfondi omavahelist seost näeb pangajuht üksnes selles, et Swedbank Eesti suurima pangana annab ka Tagatisfondi suurima panuse.

Eesti Krediidipanga riskijuht Janek Uiboupin nõustub Raasukesega ega pea efektiivseks absoluutselt kõigi hoiuste tagamist.

"Kui maksaksime Tagatisfondile suuremat maksu, tooks see kaasa oluliselt madalamad hoiuseintressid ning kõrgemad laenuintressid," selgitab ta.

Uiboupin soovitab hoiustajatel kasutada võimalust paigutada oma raha erinevatesse pankadesse, kuna nii on ka hoiuste tagatus lõppkokkuvõttes suurem.

"Hoiused on lisaks tagatisfondi seadusele tagatud kõigi panga varadega, mida on meil juuni lõpu seisuga umbes 2,7 miljardit krooni," teatab kiirlaenupanga BIG juht Targo Raus. Pank on seni silma paistnud ka konkurentidest kõrgemate hoiuseintressidega, et kliente ligi meelitada.

"Ilmselt kliendid Tagatisfondi suurust ei taju ja pigem on oluline, et hoiuste tagamise süsteem üleüldse eksisteerib," märgib Raus ja lisab, et tema arvates on praegune Tagatisfond piisavalt suur.

Sampo ja Nordea, mis tegutsevad Eestis oma emapankade filiaalidena, jäävad Eesti tagatisfondi haardeulatusest välja. Kui miski peaks filiaaliga nihu minema, makstakse siinsetele hoiustajatele hüvitisi vastavalt Soome (Nordea) ja Taani (Sampo) tagatisfondidest.

Kusjuures, kui Eesti tagatisfond tasub maksimaalselt 313 000 krooni ühe hoiustaja kohta, siis näiteks Taanis on ülemine piirmäär kaks korda suurem ehk 600 000 krooni juures. "Hoiustajate varade säilimine on panganduse nurgakivi. Loodud on ulatuslikud riskide juhtimise süsteemid, mis peavad tagama panga likviidsuse ja piisava kapitaliseerituse ka stressisituatsioonides, näiteks majanduslanguse perioodil," sõnab Sampo Panga finantsdirektor Ivar Pae.

Küsimusele, kas näiteks Sampo annaks Tagatisfondile vajadusel laenu, vastab Pae, et selliste finantseerimiste üle saab otsustada vaid konkreetse olukorraga silmitsi seistes.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein kinnitab, et viimasel ajal kasvanud viivislaenude ja krediidikahjumite tase ei ohusta siiski vähimalgi määral pankade jätkusuutlikkust. "Pankade jooksvad kasumid on piisavalt suured isegi kuni neli korda praegusest suuremate provisjonide moodustamiseks," teatab ta.