Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muusikapäeval kaunis klassika
Sel sügisel tähistab Rahvusooper Estonia saja aasta möödumist esimesest ooperietendusest kutselises Estonia teatris. Rahvusvahelise muusikapäeva suurejoonelisel ooperigalal esinevad estoonlased Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lokuta, Jassi Zahharov, Priit Volmer, Nadia Kurem ja Mart Madiste ning külalistena Annely Peebo, Aile Asszonyi, Kristjan Mõisnik ja Juhan Tralla koos teatri sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri dirigeerimisel. Kontserdi esimese osa kava on elegantselt prantsusehõnguline, teises osas kõlab kergem, kuid nõudlik itaalia bel canto ning Mozart.
Kontserti on võimalik vaadata otseülekandena ka Eesti Televisiooni vahendusel.
Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva aga Hector Berliozi koorisümfoonia "Romeo ja Julia" ettekandega kolmes kontserdimajas. Selle teosega tipneb Hector Berliozi, ühe 19. sajandi originaalsema muusikageeniuse 1830. aastate looming.
Berlioz pöördub siin Shakespeare'i, oma suurima kirjandusliku paleuse poole.
Esmane inspiratsioon teose loomiseks tuli Berliozile juba kümmekond aastat varem, kui ta käis aastail 1827-1828 Pariisi Odéoni teatris Shakespeare'i näidendite sessioonil.
Seal mängis Inglise näitetrupp, kelle eesotsas seisis iiri päritolu kaunis lavatäht Harriet Smithson. Olles vaimustatud nii Shakespeare'i draamadest kui ka näitlejatari võludest, sai neist Berliozile kinnismõte mitmeks järgnevaks aastaks. Näinud kõnealuse trupi esituses "Romeot ja Juliat", olevat Berlioz öelnud: "Ma abiellun Juliaga ja kirjutan selle näidendi põhjal oma suurima sümfoonia." Kuue aasta pärast ta abielluski Harriet Smithsoniga ning teoks sai ka lubatud sümfoonia.
"Romeo ja Julia" esiettekanne 24. novembril 1839 Pariisi konservatooriumis autori juhatusel oli triumf - üks suuremaid Berliozi karjääris.
Berliozi "Romeo ja Julia" on omapärane hübriid ooperist ja sümfooniast. Helilooja jagas teose seitsmeks osaks: neli neist on instrumentaalsed ning kolm koos soolohäälte ja kooriga.
Esitavad metsosopran Ekaterina Gubanova, tenor Oliver Kuusik, bass-bariton Vladimir Baykov, Rahvusooper Estonia naiskoor, Eesti Rahvusmeeskoor ja ERSO. Dirigeerib Vello Pähn, kel olnud juba aastaid prantsuse muusikaga tihe side seoses tööga Pariisi Rahvusooperis.
Autor: Kersti Inno