Teraseturgu rabas hinnatõus ning tarbimise vähenemine

Suure tõenäosusega jääb tänavune turumaht samaks nagu eelmiselgi aastal. Müüdud musta metalli kogukaal on kindlasti 30-40% väiksem. Eesti teraseturu maht oli eelmisel aastal umbes kolm miljardit krooni.

Olukorra teraseäris muudab problemaatiliseks asjaolu, et hinnad ei ole tõusnud sujuvalt, vaid järsult ja kiiresti.

Hindade tõus absoluutnumbrites on olnud isegi suurem kui seda oli 2003/2004. aasta Hiina ostubuumist ja Euroopa Liidu laienemisest tingitud hinnakasv.

Eesti oli siiani ka mõnevõrra erilises olukorras, kuna sisseostetava toorme hinnad kasvasid kiiremini kui hind kohalikul turul. Seda seetõttu, et terasemüüjad ei prognoosinud säärast mahtude vähenemist, mistõttu ladudes oli kevadiste odavamate hindadega kaupu pikemaks perioodiks kui sisseostetult esialgu kavandati.

See omakorda tõi kaasa Eesti tarbijale soodsa olukorra: terasetehaste jätkuvast hinnatõusust hoolimata olid Eesti laopidajad justkui puhver reaalse hinnatõusu ja oma klientide vahel. Hindu tõsta ei saanud, kuna suured laojäägid tekitasid tugeva konkurentsi.

Eesti terasetarbijatel jäi nägemata selle aasta ja kogu ajaloo kõrgeim hind. Käesoleval suvel oli lausa olukord, kui tehaste hinnad, mida pakuti terasemüüjatele, ületasid kohaliku turuhinna oluliselt. Sellest hoolimata oli keskmine hinnatõus oli peaaegu 50%, mis tähendas seda, et tarbijal tuli ühe tonni raua eest septembris 2008 maksta 4000 krooni rohkem kui sama aasta jaanuaris.

Kõigepealt on selle põhjustanud jätkuvalt tõusvad toormehinnad ja tootmiskulud. Viimaste hulgas eriti energijakandjad. Lisaks konsolideerumine. Tata, Mittal, Bosco, Nippon, US Steel jt on koondanud enda kätte suurema osa maailma terasetootmisest ja kontrollivad nii tootmismahte kui ka hindu.

Lisaks lõppes odav tarne Hiinast ja Indiast, mis andis Euroopa ja USA tootjatele võimaluse hindu jäigemana hoida.

Eestis lisandus sellele ka logistika kallinemine. Pärast eelmise aasta maisündmusi lõppes raudteevedu peaaegu täielikult ja kogu Venemaalt tulnud teras tuli kohale toimetada autotransporti kasutades, mis tõstis logistika hinda 5-7%.

Maailmas ja Euroopas üritavad terasetootjad majanduslangusest ja nõudluse vähenemisest hoolimata hindu hoida.

Kuigi septembris oli mõningane hinnakorrektsioon allapoole, väidavad tootjad, et see on vaid ajutine ja järgmise aasta alguseks on taas oodata hinnatõusu. Mittal teatas koguni, et vähendab tootmismahte kuni 15%, et suurendada nõudlust ja jätta hinnalangusega kaasa minemast.

Eesti olukord on keeruline. Kuna müügimahud on vähenenud, kuid laod endiselt ülevarustatud, siis hinnad jätkavad langemist. Terasemüüjatel tuleb oma tegevuskulud ja strateegia üle vaadata, sest 15 aastaga harjumuseks saanud tõhus kasv on nüüdseks minevik.

Suure tõenäosusega näeme tuleval aastal terasemüüjate ridade hõrenemist ja konsolideerumist. Kindlasti väheneb ka turumaht nii rahalises vääringus kui ka tonnaažis.

Autor: Ergo Metsla