Jaan Prost-Kängsepp projekteerib palkmaju

Palkmajadega on Jaan tegelenud juba seitseteist aastat. Kogu selle aja on ta püsinud ühes ja samas ettevõttes, sest nagu Jaan ise ütleb, ei ole mõtet töökohta vahetada, kui sisseharjunud töö meeldib.

Kummalisel kombel sai Jaanist projekteerija pooljuhuslikult. Lapsena meeldis talle küll väga majapilte joonistada, kuid sellest, et säärasest harrastusest tema elukutse võiks kasvada, ei osanud Jaan siis veel undki näha.

Noore mehena pärast sõjaväest tulemist sattus Jaan tööle puitmaterjalidega tegelevasse ettevõttesse RPM AS, mis tollal parajasti palkmajade tootmisliine käivitas.

"Kui tehasesse majaseadmed kohale toodi, siis olin mina see, kes ütles, et esmalt on ikka jooniseid vaja, mille järgi maju tegema hakata, et ilma ei saa. Algul keegi selle peale ei mõelnudki," meenutab Jaan. Kuna Jaan kord sellise küsimuse üles võttis, siis tema ülesandeks joonistemure lahendamine jäigi.

Teadmised joonestamisest võttis Jaan kaasa tehnikumist, kus tema erialaks oli olnud põllumajanduse mehhaniseerimine. Hätta pole Jaan oma oskustega jäänud, kuid spetsiaalsest ehitus- või arhitektiharidusest on mees siiski puudust tundnud.

"Kui tahtmist on ja kannatlikkust käigu pealt õppida, saab küll hakkama, kuigi väga palju jalgrattaid on tulnud ise leiutada ja väga palju töö kõrvalt juurde õppida," ütleb Jaan.

Jaan on arvamusel, et ennast täiustada pole kunagi hilja ning õpinguplaane pole ta maha matnud. Nimelt on Jaanil pärast aastatepikkust töökogemust idee uuesti kooli minna, et valitud amet täiuslikult käppa saada.

Kui Jaan joonestajana tööd alustas, olid ettevõttel olemas juba esimesed tellimused ja selleks ajaks oli kokku pandud ka ettevõtte uus palkidest kontorihoone. Praeguseks on RPM valmistanud ligi tuhat maja, millest rohkem kui poolte aluseks on Jaani loodud projekt.

"Kõigist valmistehtud 960 projektist pole ühtegi, mis korduks. Kui klient tuleb sellise suhtumisega, et palkmaja on nagu saiapäts riiulil, tarvis ainult võtta ja üles panna, siis mina ütlen, et ei ole niimoodi. See pole päris nii, et hakkad ühest otsast tegema, kuni valmis saab," räägib Jaan.

Selgituseks jutustab ta loo mehest, kes valis välja ühe töö, mis talle meeldis, ning ütles, et selline talle just sobib, ainult paar seina ja korsten on teise kohta vaja panna. Eks tellija lõpuks saigi sellise maja, nagu tahtis, ainult et eelnevalt tegi Jaan projekti põhjalikult ümber, kuna palkmaterjal on küllaltki pretensioonikas ning sellest ehitamise juures kehtivad omad seadused, millega peab arvestama.

Palkhoonete hingeelust võib Jaan pajatada tunde. Kui projekteerimine, tehnoloogia ja palkmaterjal kokku viia, siis neid nüansse, mida avastada ning edasi arendada, on lihtsalt väga palju.

Kuna Jaan peab ennast avatud meelega inimeseks, siis pole karta, et avastused tema jaoks lõppeksid. "On nippe, mis on nii lihtsad, samas aga nii geniaalsed ja toimivad. Vahel mõtled mõnd lahendust hullupööra ja kui siis lõpuks leiad, ei saa aru, kuidas varem seda ei jaganud," on Jaan imestunud.

Iga uus päev on Jaani jaoks erinev ning värskeid väljakutseid täis. "Püüan mitte jääda mingitesse raamidesse kinni. Iga asjaga on midagi teistmoodi ja uut. Ei ole nii, et täna tegin nii, homme teen jälle samamoodi ja niimoodi elu lähebki. Oluline on otsida. Vanasse energiasse ei maksa kinni jääda," mõtiskleb Jaan.

Jaan naudib suhtlemist ning seda pakub tema töö küllaga. Klientide nõustamine võtab tema tööst tubli aja. "Kliendid teevad selle töö eriti põnevaks. Kõigil tellijatel on ükssama joon - nad tahavad saada väga head asja, aga nende arusaam heast on väga erinev," arutleb Jaan. Ümber lükata tellija veendumusi Jaan ei taha, kui aga on näha, et väljapakutud idee on liiga utoopiline ning kuhugi välja ei vii, tuleb selgitustööd teha.

Jaanilt on küsitud nii palkidest kirikutorni kui ka ilma vaheseinteta, karjakopli mõõtu ehitisi, korrusmaju ning hobusetalle. Jaan arvab, et eks kõik ole küll võimalik, kuid tehnilistest teguritest ei saa ehitamise juures siiski mööda hiilida.

Sellist hoonet, millega Jaan ise rahul ei ole, ta kliendile välja ei paku. Lõpliku kinnituse, et valmis töö kümnesse läks, annab Jaanile aga tellija heameel.

Ise koliks Jaan enda projekteeritud palkmajja suurima heameelega. "Sest puit on selline pehme ja mõnus asi, tal on soe ja hubane hing sees," arvab Jaan.

Need majad, mida Jaan teeb, on muhedad ja sõbralikud. Võib-olla on see vaid materjali omapära, kuid Jaaniga juttu ajades tekib mõte, et oma osa selles, et valmis saanud palkmajad tõesti mõnusad tunduvad, on Jaani enda positiivsel aural ning rahulikul meelelaadil, millega need hooned kavandatud on.

Igal inimesel on oma käekiri. Üht ja sama maja võib teha ühte või teistmoodi, nagu ka ühtsama sõna võib kirjutada ilusasti või inetult. Võrreldes teiste Eesti palkmajatootjatega on Jaani käekiri palju ilusam. Jaani projekteeritud maju saab teistest eristada.

Ta on iseõppija, spetsiaalset koolitust ta saanud pole ning ega seda väga polegi saada. Ma arvan, et ta on praegu Eestis palkmaja projekteerijate hulgas üks tippude mees. Seda tänu tema püsivusele, jonnakusele ja järjepidevusele.

Ta tahab seda tööd teha ja see on teda huvitanud. See on teda sinnamaale aidanud, et praegu võib teda nimetada üheks parimaks palkmajade projekteerijatest.