Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konverents: Sillamäel 'Uraanijärv' kinni
28.-29. oktoobrini toimub Jõhvis Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimistööde lõpetamisele pühendatud rahvusvaheline konverents Jõhvi Kontserdimajas. Konverentsi nimi on "Minevikust tulevikku - tagasivaade Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojektile ja ülevaade tuumaenergia kasutamise võimalustest".
Eesti riigi, Põhjamaade ja Euroopa Liidu ühispingutusena on ligi kümne aastaga keskkonnakaitseliselt ohutuks muudetud ja korda tehtud Ida-Euroopa suuruselt teine uraaniobjekt.
28. oktoobril toimub konverentsi osalistele ka väljasõit Sillamäele. Tutvutakse kohapeal ligi 10 aasta jooksul tehtuga.
Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla asub Ida-Virumaal Sillamäe linna lääneosas, vahetult Soome lahe kaldal. Hoidla hõlmab ligi 50 ha suuruse territooriumi ja sisaldab umbes 12 miljonit tonni uraanitootmise jääke ja põlevkivituhka, mis on ladustatud sinna alates Nõukogude Liidu salajase uraanitehase käivitamisest 1948. aastal.
Kõik, mis tootmisest üle jäi, pandi Läänemere kaldale maha. Algul üritati toota uraani kohalikust diktüoneemakildast, kuid juba mõni aasta hiljem hakati uraanimaaki Ida-Euroopast sisse vedama.
Uraanijäätmed segamini põlevkivituhaga moodustasidki Sillamäe "uraanijärve".
Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimiseks moodustas Eesti riik koos ASiga Silmet Grupp eraldi ettevõtte - keskkonnatehnoloogiale ja jäätmekäitlusele spetsialiseerunud ASi ÖkoSil.
Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti üldmaksumuseks kujunes 334,5 miljonit krooni.
Autor: ÄP