Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui suure jälje maale jätad Sina?

    "Tõsi või?" hüüatab Äripäeva Rikaste TOP 500 esikümnes olev Priit Piilmann, kuuldes, et kui kõik eestlased elaksid nagu tema, läheks meie kõikide vajaduste rahuldamiseks vaja 8,94 maakera.
    Kes veel ei tea, siis ökoloogiline jalajälg näitab lihtsalt öeldes seda, kui palju maakera pakutavatest ressurssidest keegi tarbib. Eesti jalajälg on Maailma Looduse Fondi viimase uuringu järgi maailmas suuruselt üheksas.
    Kui tavaliselt arvutataksegi seda näitajat riikide kohta, siis Äripäev võttis appi ühe internetis oleva ankeedi, mis näitab sama asja üksikisiku kohta.
    Testi tulemus saadakse küsimuste abil, mis uurivad kütuse, vee, elektri ja raha kulutamist, samuti prügi sorteerimist ja toitumisharjumusi. Nii näiteks kulutab sage reisimine lennukiga ressursse märgatavalt.
    Kuigi palve ankeedi täitmiseks saatsime välja eelmise nädala lõpus päris paljudele avaliku elu tegelastele, vastasid lisaks Piilmannile kaitseminister Jaak Aaviksoo, prügikoristuskampaania "Teeme ära" eestvedaja Rainer Nõlvak ning Rakvere teatri näitejuht Üllar Saaremäe. Viru Keemia Grupi omanik Priit Piilmann, kelle tulemus oli kõige hullem, ning Saaremäe täitsid ankeedid telefoni teel ajakirjaniku abiga.
    Selgus, et kõige vähem saastab keskkonda MicroLinki asutaja ja tuntud rohelise mõtteviisi vedaja Rainer Nõlvak. Siiski ei tohiks meest eeskujuks võtta, sest kui kõik inimesed säästaksid maakera nagu tema, kuluks meil ikkagi kõikide vajaduste rahuldamiseks nelja maakera mahus loodusvarasid.
    "Jälgin jälge, arvet ei pea, aga valikute tegemisel on märksa parem enesetunne, kui arvestad keskkonda," märgib ta, lisades, et sel aastal läks tema jalajälg seoses kampaaniaga "Teeme ära" väga suureks.
    "Pikisilmi ootan elektriautosid, et saaks sest naftast ometi priiks," vihjab mees põhjusele. Tihe reisimine sai saatuslikuks ka Priit Piilmannile, kes teeb pikki sõite ega paku kulude ja saastamise vähendamiseks teistele küüti. "Eks neid autosid ole mul küll igasuguseid," ütleb ta ise napisõnaliselt. "Minu tulemus selles jalajäljetestis oli 90 hektarit ja 5,5 maakera, mis on kõvasti üle Eesti keskmise."
    Sellise tulemuse peamiseks põhjuseks on lennukiga lendamine ja autoga sõitmine - kui näiteks jalgrattaga Afganistanis ja Norfolkis käia, siis oleksin üsna keskmine eestlane," kirjutab kaitseminister Aaviksoo e-kirjas. Minister tõdeb, et maa ökoloogiline jätkusuutlikus on üks mureteema. "Päris selge, et kõik 6,5 miljardit praeguste läänelike tarbimisharjumustega siia maakerale ära ei mahuks. Ökoloogilise jalajälje väljaarvutamisega on hea sellele tähelepanu juhtida," leiab ta.
    Samas peab endine Tartu Ülikooli rektor pealiskaudseks ja isegi ohtlikuks poliitrohelist propagandat, mis "ökoloogilise" sildi all pakub tooteid, mis on lähemal uurimisel keskkonnale suuremakski koormaks kui tavatarbed. "Näiteks kõlbavad nii päikesepatareid kui ka nn toidubensiin. Siin on enamasti ikka omakasu mängus," lisab Aaviksoo.
    Ministrist natuke kõrgem, kuid siiski mõnega võrreldes suhteliselt tagasihoidliku jalajäljega on ka Üllar Saaremäel.
    Kui kõik elaksid nagu Saaremäe, kuluks maakerasid vaid 5,85. Miinuspunktid saab mees aga paberi sorteerimise asemel selle põletamise ning teatribussiga ringituuritamise eest.
    Loo autor sai antud testis tulemuseks 5,58 maakera. Peamiseks numbri kergitajaks on autoga sõitmine, nagu ilmselt paljudel teistelgi.
    Autor: Gert D. Hankewitz
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Soovime edu võitluses “aatemeestega”
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tesla kaalub tehase loomist Kanadasse
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Pensionifondide varade maht jätkas kahanemist
Pensionifondide varad olid II kvartalis kokku 5,80 miljardit eurot, kahanedes 5% ehk 0,34 miljardit ja aastaga 19% ehk 1,34 miljardi euro võrra, nähtub Eesti Panga investeerimis- ja pensionifondide statistikast.
Pensionifondide varad olid II kvartalis kokku 5,80 miljardit eurot, kahanedes 5% ehk 0,34 miljardit ja aastaga 19% ehk 1,34 miljardi euro võrra, nähtub Eesti Panga investeerimis- ja pensionifondide statistikast.
Raadiohommikus: uus konkurentsivalvur, külmad sügistuuled ja kuum debatt
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.