Venemaa pani vastu seina

Veel poolteist aastat tagasi oli Venemaa oma rikkuse tipul, mõjuvõimas ja enesekindel. Nafta hind oli laes ja venelaste sissetulekust 80 protsenti oli vabalt kasutatav raha. Otsesed välisinvesteeringud Venemaale ületasid veel 2008. aasta esimeses kvartalis kogu 2007. aasta näitaja. Jäi mulje, et Vene poliitika on ennast õigustanud.

Ja siis jooksis Venemaa peaga vastu seina. Oli mitu šokki, nagu sõda Gruusiaga, finantskriis. Kuid suurim mõjutaja oli naftahindade kukkumine. Suvest saadik oleme liikunud korrelatsiooni poole. Vaevalt ootab Venemaad päris majanduslangus, kuid enne, kui paremaks läheb, läheb veel hullemaks.

Finantskriis ja nafta hinna kukkumine õõnestas nii välis- kui ka kohalike investorite usaldust. Augustis algas ulatuslik raha väljaviimine Venemaalt. Kui novembri alguses oli kapitali sissevool veel positiivne, siis see on muutumas. Venemaa majandus aeglustub võimsalt. Kapitaliinvesteeringute kasv oli 2007. aastal 22 protsenti, liginedes Aasia tiigritele. 2008. aastal ennustatakse kasvuks 10 ning 2009. aastal vaid 5 protsenti. Venemaa eelarve läheb defitsiiti, sest see püsib tasakaalus seni, kuni nafta hind on 70 dollarit barrel.

Suureks küsimuseks on see, kas Venemaa reservidest piisab: ilmselt napilt. Praegu on Vene reservid umbkaudu sama suured kui riigi välisvõlg. Nüüdseks on Venemaa kulutanud kriisist ülesaamiseks juba umbes 200 miljardit dollarit, Venemaa majanduses tohutu summa.

Me läheme ka Venemaal keinsianismi aega. Kui varemgi tuli kapitaliinvesteeringutest viiendik riigieelarvest, siis nüüd saab eelarvest peamine investeeringute allikas.

Siin on ka mitu ohtu. Esiteks, kui rubla devalveerumist korralikult ellu ei viida, siis võib Venemaal toimuda pangajooks ning inimesed kaotavad taas usalduse pankade ja rubla vastu. Teiseks, kindlasti vaatab teatud grupp praegust kriisi kui võimalust kasu lõigata. Me ei tea, mis eesriide taga toimub, näiteks millistel tingimustel oligarhidele praegu pangas laenu antakse.

Kolmandaks, palju raha läheb lihtsalt kõrvale. Erakõnelustes on riigipankurid tunnistanud, et kogusid suuri reserve hirmus, et bürokraadid varastavad raha ära. Nüüd ei jää neil muud üle kui raha mängu panna.

Ka Vladimir Putini olukord on palju ebakindlam, kui pealtnäha paistab. Kui valitsus nõrkust näitab, siis kargavad oligarhid ja kubernerid neile kohe kõrri. Ja sedamööda, kuidas töötus kasvab, süvenevad infrastruktuuriprobleemid ja ähvardab kinnisvarakrahh, hakkavad paljud inimesed mõtlema, kas praegune valitsus ikka nende eest hoolitseb.

Autor: Charles Ryan