Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aeg vabakaubandus taas rahva südameasjaks muuta

    Nüüd on laissez-faire majandusega lõpp, kuulutas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy hiljuti. Aga kui tal ka õigus on, kas see peaks meid õnnelikuks tegema?
    Viimane suur finantskrahh mitte ainult ei pannud USAs aluse nn uuele kursile (New Deal), vaid paiskas maailma majandusliku natsionalismi ja imperialismi pimedasse ajajärku.
    Ometi valitseb tõeline oht, et meid tabab uus protektsionismilaine. USA uus president Barack Obama ähvardas oma kampaania ajal ühepoolselt muuta Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepet, juulis katkes Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Doha kõneluste voor.
    Maailm ähvardab langeda natsionalismi kuristikku. Kui valitsus suudab päästa panku, miks siis mitte kaitsta ka oma ettevõtteid ja põllumehi?
    Vajame uut kaubanduslepet. Räägitaksegi uuest Bretton Woodsi leppest, kuid et see tegelikult toimiks, selleks on vaja ka rohujuuretasandil demokraatlikku reformi.
    Ajalugu annab meile eeskuju. Sajandi eest oli vabakaubandus demokraatide, radikaalide, naisaktivistide ja ametiühingute südameasjaks. Suurbritannia oli tollal USAga üsna sarnases olukorras: langusfaasi jõudnud võimas suurriik.
    Siis tekitas toetus vabakaubandusele riigis massiliikumise. Näiteks naistele, kel polnud veel hääleõigust, oli see nagu kodakondsuse aseaine: parlament kaitses nende kui tarbijate õigusi, hoides importkaupade hinnad all. Demokraatide jaoks oli see rahu ja sotsiaalse õigluse allikas.
    Vabakaubandus organiseeris rändšõusid, poliitilisi üritusi. Poeakendel olid väljapanekud, mis näitasid, kui palju tollimaksud tavalise tarbija tasku pihta löövad.
    Muidugi pole põhjust seda vabakaubanduse ajajärku üle romantiseerida. Vaesus ei kadunud ning kõikuma lõi usk puhtasse vabakaubandusse. Bretton Woods ja Üldine Kaubandus- ja Tariifikokkuleppe (GATT) panidki aluse uuele maailmakorrale.
    Vabakaubandus pole ideaalne, aga alternatiivid on veel hullemad: protektsionism õnnestab jõukust, demokraatiat ja rahu.
    Ka praegu huvitab inimesi endiselt kaubandus ja selle eetiline külg, mille tõestuseks on näiteks õiglase kaubanduse liikumine, kuid see tuleb taas neile lähedaseks teha.
    Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org
    Autor: Frank Trentmann
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Buffett sai loa osta kuni pooled Occidentali aktsiad
Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway sai ametivõimudelt loa osta kuni 50% NYSE-l noteeritud naftafirma Occidental Petroleumi aktsiaist.
Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway sai ametivõimudelt loa osta kuni 50% NYSE-l noteeritud naftafirma Occidental Petroleumi aktsiaist.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.