Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurorahast käes vaid köömes

    Aastatel 2007 ja 2008 on laekunud eurotoetusteks riigikassasse 2,9 miljardit krooni, millest projektidele on välja makstud 280 miljonit krooni. Seega rahapuudusest rääkida ei saa ja tegelik toetuste ärakasutamise probleem peitub mujal.
    Ettevalmistustöö eurotoetuse kasutamiseks on keerulisem, kui esmapilgul tundub. Vaja on koostada rida õigusakte, luua vettpidavad struktuurid, värvata ja koolitada pädevaid ametnikke. Eestlaslikul kombel ei saada tihtipeale vedama. Siiani puudub hulk õigusakte, milleta toetuse jagamine pole võimalik.
    Programmi (2007-2013) algusest on möödas kaks aastat, kuid väljamakseid 53 miljardist kroonist on tehtud vaid 281 miljonit krooni ehk 0,53 protsenti. Kohustusi on võetud 3,4 miljardi krooni ulatuses ehk 6,4 protsenti. Praeguseks on koostatud napilt üle poole erineva toetusskeemi (127st alla 80).
    Igasugune viivitamine praeguses olukorras maksab kurjalt kätte. Et euroraha Eesti majandust märgatavalt elavdaks, oleks vajalik ligi 1 protsendi suurune rahasüst SKTst ehk ligi 20 miljardit krooni, mis tähendab, et edaspidi peaks töötama intensiivselt eelkõige suurprojektide käivitamise nimel.
    ELi toetuste jagamisega liigselt kiirustada oleks samuti vale, sest see võib kaasa tuua reeglite rikkumisi, mille tulemusena peaksime raha ELi eelarvesse lihtsalt tagasi maksma.
    Samas on suur oht eurorahast ilma jääda ka praegu. ELi reeglite kohaselt peab Eesti riik kinni pidama N+2/3 reeglist, mis tähendab, et väljamaksed tuleb teostada kohustuste võtmise aastale järgneva kahe kuni kolme aasta jooksul.
    Projektide kirjutamine, taotluste esitamine ja läbivaatamine, investeeringute puhul riigihankereeglite järgimine, käibevahendite leidmine ja kulutuste eelnev finantseerimine võtab vähemalt aasta. Kuna kõik see peab olema tehtud enne rahataotluste esitamist, on oht, et Eestile eraldatud toetuste maht võib väheneda kasutamata jäänud summade võrra.
    Samas eurorahade "ettemaksehäire" ei pärsi projektide elluviimist, sest eelmaksete näol on Eestil olemas pidevalt vabu vahendeid, et toetuse saajatele raha maksta.
    Praegu on positiivne rahasüst majandusele hädavajalik. Kuna teise poole toetusskeemide vastuvõtmine peaks oluliselt tempokamalt minema, võiksid ettevõtjad ja omavalitsused end toetustega esimesel võimalusel kurssi viia. Kasutame meile antud võimalusi, mis järgmisel eelarveperioodil (2014+) on tõenäoliselt märkimisväärselt ahtamad.
    Autor: Maris Rahnu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Börsiettevõtted, te ju oskate palju paremini
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.