Eurorahast käes vaid köömes

Aastatel 2007 ja 2008 on laekunud eurotoetusteks riigikassasse 2,9 miljardit krooni, millest projektidele on välja makstud 280 miljonit krooni. Seega rahapuudusest rääkida ei saa ja tegelik toetuste ärakasutamise probleem peitub mujal.

Ettevalmistustöö eurotoetuse kasutamiseks on keerulisem, kui esmapilgul tundub. Vaja on koostada rida õigusakte, luua vettpidavad struktuurid, värvata ja koolitada pädevaid ametnikke. Eestlaslikul kombel ei saada tihtipeale vedama. Siiani puudub hulk õigusakte, milleta toetuse jagamine pole võimalik.

Programmi (2007-2013) algusest on möödas kaks aastat, kuid väljamakseid 53 miljardist kroonist on tehtud vaid 281 miljonit krooni ehk 0,53 protsenti. Kohustusi on võetud 3,4 miljardi krooni ulatuses ehk 6,4 protsenti. Praeguseks on koostatud napilt üle poole erineva toetusskeemi (127st alla 80).

Igasugune viivitamine praeguses olukorras maksab kurjalt kätte. Et euroraha Eesti majandust märgatavalt elavdaks, oleks vajalik ligi 1 protsendi suurune rahasüst SKTst ehk ligi 20 miljardit krooni, mis tähendab, et edaspidi peaks töötama intensiivselt eelkõige suurprojektide käivitamise nimel.

ELi toetuste jagamisega liigselt kiirustada oleks samuti vale, sest see võib kaasa tuua reeglite rikkumisi, mille tulemusena peaksime raha ELi eelarvesse lihtsalt tagasi maksma.

Samas on suur oht eurorahast ilma jääda ka praegu. ELi reeglite kohaselt peab Eesti riik kinni pidama N+2/3 reeglist, mis tähendab, et väljamaksed tuleb teostada kohustuste võtmise aastale järgneva kahe kuni kolme aasta jooksul.

Projektide kirjutamine, taotluste esitamine ja läbivaatamine, investeeringute puhul riigihankereeglite järgimine, käibevahendite leidmine ja kulutuste eelnev finantseerimine võtab vähemalt aasta. Kuna kõik see peab olema tehtud enne rahataotluste esitamist, on oht, et Eestile eraldatud toetuste maht võib väheneda kasutamata jäänud summade võrra.

Samas eurorahade "ettemaksehäire" ei pärsi projektide elluviimist, sest eelmaksete näol on Eestil olemas pidevalt vabu vahendeid, et toetuse saajatele raha maksta.

Praegu on positiivne rahasüst majandusele hädavajalik. Kuna teise poole toetusskeemide vastuvõtmine peaks oluliselt tempokamalt minema, võiksid ettevõtjad ja omavalitsused end toetustega esimesel võimalusel kurssi viia. Kasutame meile antud võimalusi, mis järgmisel eelarveperioodil (2014+) on tõenäoliselt märkimisväärselt ahtamad.

Autor: Maris Rahnu