Väino Villers - Pealik jätkab koos poegadega

Kohe pärast suurostu võttis Riitsinuse tegevjuhtimise isalt üle vanem poeg Risto, kes enne seda töötas ASis Viru Õlu finantsdirektorina. "Tegelikult tegeles Risto meie finantsasjadega, näiteks laenudega, juba palju varem," täpsustab perepea ja lisab muigvelsui, et ta ei pidanud poega üle ostma, vaid poeg ikka ise tahtis tulla.

Samuti jagab senine ainuomanik Väino Villers uue aasta alguses aktsiad nii, et nii tema kui ka kõik kolm poega saavad võrdse osaluse ehk veerandi Riitsinusest. "Poisid on tulevik ja nii me pere ringis otsustasime," kommenteerib Väino Villers ja lisab, et kui poegi abis poleks, ei oleks ta laiendamise peale mõelnud. Laheotsa talu peremees, pensionieas Johannes Valk, muide, müüs oma elutöö naabrimehele aga paljuski just seetõttu, et tema poegadest polnud talu jätkajaid.

Kui ajakirjanik on Riitsinuse kitsukeses kontoris istet võtnud ja esimese küsimuse esitanud, võtab vastamisjärje, vähemalt firmat puudutavates küsimustes, sujuvalt üle tegevjuht Risto. "Ma ei näe selles midagi imelikku, sest tegevjuht peabki olema kõneisik," räägib Väino Villers hiljem autos, kui teeme Riitsinuse valdustele tiiru peale. "Mina enam igapäevase juhtimisega ei tegele, minule jääb agronoomia ja ehitus."

Villersi sõnutsi sõidab ta hooajal iga päev üle kahesaja kilomeetri ringi, et põllud agronoomipilguga üle vaadata. "Noorem poeg Veiko tuleb minuga sageli kaasa, sest teda huvitab peale tehnika ka taimekasvatus," tunneb isa heameelt, et järeltulijad on valmis kunagi üle võtma ka agronoomia. "Kõik mu pojad on maast madalast vabatahtlikult põllutöid teinud - kooli ajal teenisid endale taskuraha ja nüüd on nii, et mida paremini firmat majandavad, seda paksema või saavad leiva peale määrida."

Villersi kinnitusel on nad kõik äärmiselt tagasihoidlikud. "Me pole põllumajandusega tegelenud sellepärast, et me tuntuks saaksime. Vastupidi, meie kreedo on: ole edukas, aga ole nähtamatu," räägib Villers ja lisab, et Riitsinus jõudis avalikkuse huviorbiiti ju alles seoses Laheotsa talu ostuga. Villers rõhutab, et nad pole kunagi juurelnud selle üle, kas nemad on suurimad kartuli- ja köögiviljakasvatajad ja -tootjad Eestis. "Me teeme kõike iseenda jaoks ja meie edu võti on see, et me tegutseme perekeskselt," räägib Villers.

Lõuna ajal sõidab Villersite meespere tavaliselt seitse kilomeetrit eemal Harju-Ristil asuvasse eramusse, et pereema Anne valmistatud söögil lasta hea maitsta. Lõunaajast ongi kujunenud see hetk, kui kogu pere kokku saab, sest pojad on isakodust lahkunud ja elavad Tallinnas.

Riitsinuse asutamisest alates raamatupidajana töötanud Anne Villers loobus pärast Laheotsa talu ostmist tööst perefirmas ja jäi koduseks. Riitsinuse raamatupidamist hoiab nüüd korras endine Laheotsa raamatupidaja. Muide, tema on ainus spetsialist, kes Laheotsast üle võeti. Ja ega teiste järele polnud vajadustki, sest kõik tippjuhikohad on täidetud Villersitega.

Villersite firma on heas mõttes peremaffia. Väino võis endale Laheotsa talu ostu lubada, sest tal on kindel tagala ehk kolm poega, kellele ta võib iga kell oma ettevõtmise üle anda.

Kõrgkooli ajal oli Väino äärmiselt lahe sell. Kui Väino EPA ajal naise võttis, siis pidu veel otsa ei saanud. Pidu sai otsa siis, kui kool läbi sai. Väino oli omal ajal nagu saksa tudeng, kes õpingute ajal tegi palju pulli, kuid pärast kooli pühendus täiega tööle. Õnneks on hea huumorimeel tal endiselt säilinud.

Milles seisneb see kangelaslikkus, et Väino Villersit promotakse? Mille poolest tema üldse ärimees on? Ei-ei, ma ei tunne mingit kadedust. Ega ka mingit konkurentsi, sest Eestis ju köögivilja ei jätku. Ega Villers jõua oma porgandiga Eestit toita. Pealegi kirjutab ajakirjandus valesti - Riitsinus ei ole Eesti suurim köögiviljakasvataja. Köögiviljades oleme suurimad meie. Riitsinus kapsast ju üldse ei kasvata.

Ma poleks elu sees Laheotsa talu ostnud. Maad juurde osta pole mõtet, sest saab ju rentida. Ja Laheotsa laod pole ka kõige nüüdisaegsemad. Samuti on mul juba edukas kaubamärk olemas - Kadarbiku talu on oma toodanguga turul üle kahekümne aasta.

Oli ammu teada, et Riitsinuse naabrimees Johannes Valk otsib oma talule ostjat. Ilmselt tegi Väino Villers õige otsuse, sest laieneda saabki ju osa turgu üle võttes. Pealegi on Laheotsa kaubamärk vägagi tuntud. Igal juhul on vallaelanikud rahul, et kogu ettevõtmine jäi ikka omade kätte, mitte ei libisenud väliskapitalile.