Võimuvanker tõrjub laristamissüüdistust

"Ma ei arva, et Savisaare sõnavõtud oleks asjad, millele peaks pöörama tähelepanu muus kui poliittaktika kontekstis," ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. "Minu jaoks on küsimus eelarve ülemäärases mahus, mitte seadusega ettenähtud kulutamise ajastamises," lisas Ligi.

"Preemiaid ei oleks sel aastal tohtinud maksta, selge see. Rahandusminister oleks võinud kulusid külmutada juba mullu, see oli ka meie erakonna toetuseta jäänud ettepanek kevadel," sõnas reformierakondlane.

"Aga olemasoleva eelarve piires ja rahandusministri sekkumiseta ei ole detsembri kuludel suuremat tähendust, seda enam, et tänavu on rahandusminister külmutamise otsuse teinud ja käitumismall on hoopis teine," märkis Ligi.

Rahandusminister Ivari Padari sõnul ei vasta tõele Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare väited, nagu valitsus ja ministeeriumid oleks möödunud aasta lõpul liigselt laristanud, kuna aasta lõpus suurenevadki alati kulutused, vahendasid ERR uudised.

Riigikogu liige ja endine rahandusminister Taavi Veskimägi tõdes, et 2008. aasta riigieelarve 5,2 miljardi kroonise puudujäägi põhjuseks ei olnud tõesti mitte ainult riigi väiksed tulud, vaid ka suured kulud. "Aasta lõpuks kulutati ära nii 2007. aastast ülekantud kui ka 2008. aasta seadusega määratud vahendid. Ja lihtsal põhjusel, riigiasutused said aru, et kõik, mis sellel aastal jääb kulutamata, seda ei pruugi enam 2009. aastal tagasi saada," lisas ta.

"Sama trendi riigiasutuste poolt võib ilmselt tähendada ka 2009. aasta eelarve kuludele kohustuste võtmisel. Seetõttu on põhimõtteliselt õige Padari ettepanek piirata 2009. aasta eelarvele kohustuste võtmist, et luua üldse võimalust kulude kärpimiseks," lisas ta.

"Aasta lõpukuudel on läbi aastate olnud suuremad väljamaksed kui aasta teistel kuudel - nii 2007. kui ka 2008. aastal tehti detsembrikuus ligi 12,8% kogu riigieelarve aasta kuludest," märkis rahandusministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasik.

"Möödunud aasta puhul oli erisuseks ka koondamishüvitiste väljamaksmine aasta teises pooles," lisas ministeeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.

Kaitseministeerium põhjendas eelmise aasta neljanda kvartali suuri kulutusi rahvusvaheliste hangete osamaksetega. "Kaitseministeeriumi 2008. aasta neljanda kvartali väljamaksete kasv tuleneb eelkõige mitmeaastaste rahvusvaheliste hangete osamaksetest 2008. aasta teises pooles - näiteks miinijahtijate hange (94 miljonit krooni), osalemine NATO strateegilise õhutranspordi programmis (134 mln krooni), öövaatlusseadmete hange (85 mln krooni), automaatide moderniseerimise hange (54 mln krooni)," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Aari Lemmik.

"Meie läbirääkimistel saavutatud maksegraafik võimaldab maksete viimisega aasta lõppu kasvatada riigikassas intressitulu," lisas ta.

Seeman tegi Edgar Savisaare kommentaari kohta paar täpsustust. "Esiteks 2008. aastal ületasid riigieelarve kulud esialgsete andmete järgi 5,247 miljardi krooni ulatuses sama eelarveaasta tulusid, mitte artiklis toodud 5,4 miljardi jagu," sõnas ta.

"Raamatupidamise reeglite järgi arvestatakse iga eelarveaastat eraldi ning artiklis toodud väide, nagu 2008. aasta kulutustele otsitaks 2009. aastast katet, ei ole seetõttu kindlasti korrektne," lisas ta.