Uudised
Ain Alvela
25. veebruar 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootja tänab teabe eest

Ettevõtjad on seda meelt, et säärast infot võiksid omada ja meie firmasid koondavatele katusorganisatsioonidele jagada Eesti välisesinduste juures töötavad majandusdiplomaadid, kes hoiavad ennast piirkonna äri iseärasustega kursis ning on valmis jagama ka spetsiifilist teavet kohaliku ettevõtluskeskkonna kohta.

ASi Ensto Ensek tegevdirektori Üllas Tähe hinnangul annaks pelgast raha jagamisest paremaid tulemusi adekvaatse turuinfo toomine meie tootjate õuele.

"Tõhus riigipoolne abi tootjatele oleks välisturgude kohta turuinfo jagamine," ütles Täht. "Ja mis veel oluline - välisturul tasub meie firmadel kokku hoida, kodune konkurents tuleb unustada ning üksteist toetada."

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul võiks piiritagusele turule pürgiva ettevõtja esimene samm olla telefonikõne või e-kiri teda huvitava sihtriigi majandusdiplomaadile.

"Ei maksa loota, et diplomaadid meie kauba maha müüksid, küsimus peab olema konkreetne, sest siis saab ka vastus olla konkreetne," selgitas Raie. "Abiks saavad olla ka meie aukonsulid, kes sageli ise kohalikul turul ettevõtjana tegutsevad."

Raie märkis, et enne välisesindustega kontakteerumist tasub teha põhjalik kodutöö ja täpselt formuleerida, millist lisandväärtust pakutav toode endas kätkeb.

"Sageli ütlevad Eesti tootjad, et nende konkurentsieelis on hind ja kvaliteet. Aga tuleb mõelda, mis veel, sest konkurentsivõimeline hind ja kvaliteetne toode on esmased kriteeriumid," rääkis Raie.

Raie sõnul tuleb riiki ja sealset turgu reaalselt hinnata. Nii pole mõtet pakkuda Kreekasse müügiks rapsiõli, kuna seal tarbitakse valdavalt oliiviõli. Samas - näiteks Prantsusmaa võttis hiljuti vastu seaduse, mille kohaselt 30% uusehitistest peavad olema tehtud taaskasutatavatest materjalidest, mistõttu Eesti palkmajatootjad näevad seal šanssi oma tooteid müüa.

Eesti Tekstiililiidu tegevjuht Meelis Virkebau tõdes, et tunnetab meie välisesinduste suurenevat soovi kodumaa ettevõtjaid abistada.

"Tekstiilitootjad tunnevad heameelt selle üle, et nad võivad kasutada saatkondade ruume oma toodete esitlusteks ja vastuvõttude korraldamiseks," märkis Virkebau. "Mõningase võõristusega suhtuvad ettevõtjad seminaridesse, mille eesmärk on justkui välisturgude võimalusi tutvustada, aga mis kipuvad jääma üldisteks."

Välisturul edu saavutamise pant on Virkebau sõnul ettevõtte enda initsiatiiv pakkuda uusi lahendusi tootele lisandväärtuse andmiseks. Teiseks konkurentsieeliseks on logistika ja tarnete paindlikkus ja alles kolmandaks hind.

Konsultatsioonibüroo OÜ Innova juht Ahti Kuris möönis, et avaliku sektori panus ettevõtete ekspordipotentsiaali tõhustamisse on vajalik.

"Näiteks USA diplomaadid teevad välisriikides süstemaatilist tööd oma asukohariigi turuinfo kogumisel, kusjuures see info antakse ettevõtjate käsutusse," iseloomustas ta.

"Põhimõtteliselt võime teha ükskõik millise sihtturu uuringu, selgitamaks sealset ärikliimat ja leidmaks võimalusi sellele turule sisenemiseks," märkis Kuris. "Ennekõike on aga vajalik, et välisturgudest huvitatud tootjad defineeriksid täpselt oma soovid."

Diplomaadid saavad abiks olla kohapealse oskusteabe ja kontaktidega ning neid me oleme ärimeestele ka jaganud.

Raske on abi saada Kreeka kaubandus-tööstuskodadest, kuna siin kehtib reegel: kes keda tunneb ja kes keda soovitab.

Kreekaga ei ole bürokraatia, korruptsiooni ja streikide tõttu lihtne äri ajada. Turuletulekuks on vaja leida usaldusväärne äripartner. Halba ärikliimat arvestades pole palju siinsele turule tulla soovijaid - kes kord käinud, ei soovi rohkem proovida.

Äridelegatsioonide vahetamise idee võiks tulla saatkonnalt, kui see näeb potentsiaali teatud valdkonnas, ja ärimeestelt, kel huvi Kreeka turu vastu.