Sertifikaat aitab puidu müümisel

"Euroopas võideldakse üha enam illegaalse raide vastu ning toetatakse keskkonnasõbralikku ettevõtlust," ütles Eesti erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. "Järjest raskem on eksportida puitu ja puidutooteid, mille kohta ei ole ette näidata sertifitseerimisdokumente."

Varblane lisas, et mida rohkem Eesti metsadest on sertifitseeritud, seda parem maine meie metsandusel rahvusvahelisel tasandil on. Näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajandussüsteem vastab rahvusvahelisele metsasertifitseerimise ja tarneahela standardile FSC juba alates 2002. aastast.

Varblase kinnitusel ei võida grupiga liitunud metsaomanikud esialgu mitte midagi. "Nad hoopis veidi kaotavad rahaliselt, sest sertifikaadi taotlemine läheb neile maksma umbes 6-7 krooni hektari metsamaa kohta," lausus Varblane. "Küll aga on nad loodetavasti tuleval talvel võidumehed tänu sellele, et saavad oma puitu tunduvalt paremini turustada - juba praegu küsib suurem osa ekspordipartnereist meie tarnijatelt, kas kaubal on sertifikaat olemas."

Ärgitasin metsaseltsi liikmeid taotlema PEFC sertifikaati, sest see ei maksa väga palju, kuid võib aidata tulevikus paremini metsamaterjali müüa, ütles Vardi metsaseltsi juhataja Taavi Ehrpais.

"Praegu sertifikaadi taotlemiseks tehtud investeeringut - maksimaalselt ehk kuni kümme krooni hektari kohta - tagasi ei teeni," rääkis Ehrpais. "Aga kui puiduturul jääb kauaks kestma olukord, et kaupa on raske müüa, siis ilmselt paremini saavad oma kaubast siiski lahti need, kellel on sertifikaat ette näidata."

Ehrpaisi sõnul ühines PEFC sertifikaadi taotlemise esimese grupiga 5-6 Vardi metsaseltsi liiget. "Mul endal on mõned sajad hektarid metsamaad ja tegelikult on minu metsades juba ammu kõik sertifikaadile esitatavad nõuded täidetud," kinnitas metsandusharidusega Ehrpais. "Ma ei pea oma metsi majandades midagi muutma."

Kuna Euroopa Liit toetab järjest enam keskkonnasõbralikku ettevõtlust, saab metsade säästlikku majandamist tõestav sertifikaat tulevikus ilmselt järjest olulisemaks müügiargumendiks, ütles Põlvamaal lastemööblit tootva OÜ Suwem juhataja Kaido Mäesalu.

"Tõsi, praegu pole keegi meilt veel jätnud kaupa ostmata või oluliselt vähendanud ostetavaid koguseid seetõttu, et mööbli valmistamiseks kasutatud puidu päritolu kohta puudub vastav sertifikaat," lausus Mäesalu. "Aga kindlasti liigub puidukaubandus selles suunas, et sertifikaadi olemasolust saab oluline müügiargument."

Mäesalu kinnitusel on nad tegelikult kogu aeg järginud põhimõtet, et ei osta ühtki tihumeetrit tooret juhuostjate käest. "Ostame saematerjali korralikelt ja tuntud saeveskitelt, sest siis oleme kindlad, et tegu on ausa kaubaga."

Suwemi turundusjuhi Viljar Repi sõnul taotlevad nad praegu oma toodetele Saksamaal tooteohutuse sertifikaati.

Ma muidu poleks PEFC sertifikaati taotlema hakanud, kui mu koostööpartner poleks seda mulle soovitanud. Minu koostööpartner (Rootsi Södra - toim), kellele ma paberipuud müün, andis mulle mõista, et kui mul sertifikaati ei ole, ei pruugi ta mult enam osta nii suurtes kogustes ja ka mitte nii hea hinnaga nagu praegu. Ka praegusel, puidukaubanduse jaoks väga viletsal ajal olen suutnud neile igal kuul 500-1000 tihumeetrit paberipuud müüa.