Veebruari priimus mustal mandril

Veebruaris oli europõhiselt parima tootlusega aktsiaturg 86 juhtiva aktsiaindeksi arvestuses Maroko oma, mis tõusis 11 protsenti.

Maroko on eestlastele tuntud kui puhkusepiirkond ja maa, kust saabuvad enne jõule müügile mandariinid. Kuid Swedbanki privaatpanganduse kunded said omal ajal T. Rowe Price Africa & Middle Easti fondi kaudu siseneda ka väikeses osas Aafrika turule (lõviosa fondi rahapaigutustest on kahjuks Lähis-Idas). Kes on teinud investeerimishoiuseid, siis neil oli Sampo Panga kaudu võimalik panna mullu raha teenima Põhja-Aafrika fondiga seotud investeerimishoiusesse. Sellest investeerimishoiuse alusavarafondist oli umbes 20 protsenti paigutatud Marokosse. Praegu on need turud veebruari tõusust hoolimata negatiivse tootlusega - turule siseneti enne kukkumist. Aga investeerimishoius lõppeb alles 2011. aasta alguses.

Mida siis Maroko investoritele tähendab? Sarnaselt teiste Põhja-Aafrika turgudega on seal piirangud - välismaalaste maksimaalne osalus börsiettevõtetes on piiratud. Börs on piiranud aktsiate päevast kõikumist, mis võib emmas-kummas suunas olla kuni 6 protsenti. Casablanca börsil on 77 ettevõtte aktsiad, mille turuväärtus oli aastavahetuse seisuga 47,3 miljardit eurot ehk 740 miljardit krooni. Võrdluseks Tallinna börsil noteeritud ettevõtete turuväärtus on kõigest 21 miljardit krooni.

Börsiinfo on seal kenasti veebipõhiselt kättesaadav, kuid inglise keele oskajaid võib tabada halb üllatus - lisaks araabia keelele on info, sh kohati analüüsid, prantsuskeelne. Karta on, et kui aktsiate ostmiseks huvi tekib, tuleb käia kohapeal ja avada sealses maaklerifirmas konto - seal tegutseb ridamisi Prantsusmaa suurpankade tütarpankasid, millel on ka internetipangad. Eksootilistesse ja tundmatutesse kohtadesse investeerimisel on alati kasulik käia kohapeal olukorraga tutvumas. Kogu regioon on analüütikute poolt äärmiselt viletsalt kaetud. Likviidsus on turgudel vilets. Kuna välisinvestorite osalus on väike, loodeti, et üleilmse börsilangusega see piirkond kaasa ei lähe, kuid Maroko ei jäänud päris immuunseks.

Maroko on fosfaadirikas maa, mis ks naudib turismi. Samas on riigil töös suured infrastruktuuriprojektid (teedeehitus), aga ka sotsiaalprogrammide raames elamispindade ehitamine. Maroko maaklerifirma Upline Securitise andmetel on praegu riigis puudu 1,2 miljonit korterit, kuid 2011. aastaks võib puudujääk kasvada 2,4 miljoni korterini. Lisaks käib hoogne hotelliehitus. Kui Eesti on mõlgutanud mõtteid, kuidas meelitada Skandinaavia jõukaid inimesi soodsa investeerimiskliima abil siia elama, kuid pole praktiliste sammudeni jõudnud, siis Maroko loodab kapitaliseerida oma soodsa ilmastiku, et meelitada Euroopa rikkaid pensionäre soetama endale suvilaid (või õigemini villasid) Euroopale kõige lähemasse Aafrika riiki. Maroko ei ole ka Eesti kinnisvaraarendajatele valge laik gloobusel.