Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Panga keldris ootab kingitus

    Euro tulek oleks Eestile kahekordne kingitus. Esmalt saaks riik muu maailma silmis stabiilse valuuta, mis tooks nii meie finantssektorile rahulikumad ajad kui ka n-ö rehabiliteeriks Eesti ka välisinvestorite silmis ning tekitaks neis taas meie vastu huvi. Sellest "europlussist" on meil korduvalt avalikult räägitud-vaieldud. Vähem või õieti peaaegu mitte üldse on tehtud juttu aga sellest, et euro tulek vabastab Eesti Pangas praegu hoitavad reservid. Ja tegemist pole üldsegi väikeste summadega.
    Ligi 20 miljardit on (krooni katteks 10,6 ja juba kohustustest vabana 8,3 miljardit) reservis. Lisaks sellele hoiab Eesti Pank siinsete kommertspankade kohustuslikke reserve, mis kokku teevad umbes sama suure summa. Suurem osa sellest jääb "üle", kui pankadele laieneb euroalas kehtiv kohustusliku reservi 2 protsendi määr.
    Ajal, kui valitsus ajab iga miljardit tikutulega taga, on pehmelt öeldes kummaline, et keskpanga keldris luku taga hoitavate miljardite kroonide edasisest pole kuulda ei kippu ega kõppu - euro tulek pole ju enam mägede taga ning valitsusel peab olema plaanid valmis, mida kavatsetakse nende reservidega teha.
    Äripäeva meelest tuleb just praegu selgeks vaielda ja otsustada see, mida reservidega teha. Arukal tegutsemisel võib vabanev raha anda tugeva ergutussüsti majandusele. Meie tänasest leheloost paistab, et otsustamine pole lihtne - kõigil osapooltel oma oma huvid.
    Eesti Pank ei taha kuulda miljardite "vabastamisest". Mõistetav - mis keskpank see on, kellest pole enam finantspoliitikas suuremat kaasarääkijat, kes lisaks sellele kaotab ka "oma" varanduse.
    Piirmäära muutumisega vabanevad summad kommertspankade kohustuslikest reservidest on nende (ema-)pankade omad. On oht, et see raha voolab Eestist minema. Ent just need miljardid võivad tugevdada siinseid panku, anda puhvri hullema vastu, mida kardab Rootsi (ja hoiab reserve oma Baltimaades tegutsevate pankade toeks). Kui Eesti seab piiranguid neile raha kasutamiseks, oleks see demotiveerivaks teguriks pankadele.
    Valitsuse poolelt vaadatuna saab selgemaks, miks tal euroga kiireks läks ning miks hakkas venitama laenuvõtmisega - hulk raha siinsamas, millega lappida eelarveauke. Toimetuse meelest tuleb laen ikka võtta, ja need miljardid, mille üle saame meie otsustada, suunata majandust ergutama, tööhõivet hoidma.
    Kroonid ei ole rublad ja pole enam ka 1990. aastad, et käputäis inimesi võib Eesti Pangast raha autokoormatega välja vedada. Praegu "rahaküsimust" sel viisil ei lahenda. Meil on hulk asju lahti rääkida ja otsustada, enne kui euro tuleb. Toimetus kehutab seepärast keskpanka, valitsust ja kommertspanku pingutama, leidmaks see huvide ühisosa, mis meile kõigile - pankadele, Eesti majandusele, ka Rootsi riigile - kasulikem oleks.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Parima juhi nominent Annika Arras: ma olen täiega hea, isegi liiga hea
Raadiohommikus: järeldused, mida investor peaks tegema tulemuste nädalast
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?