Ekspresskolhoosi kaks aastat

Hans H. Luik lubas kaks aastat tagasi Ekspress Grupi avaliku aktsiaemissiooni käigus, et meediagrupi aktsiast ei saa Tallinki tüüpi aktsiat, mis on tuhandetele väikeinvestoritele pettumust valmistanud.

Nüüd võib öelda, et täpselt kaks aastat tagasi börsidebüüdi teinud meediagrupi aktsionäridel on läinud tunduvalt kehvemini. Kui Tallinki aktsia on võrreldes esmaemissiooni hinnaga (2005. aasta detsembris) kaotanud 76 protsenti väärtusest, siis Ekspress Grupi aktsia hind on kahe aastaga kukkunud koguni 89 protsenti, jäädes alla vaid mõned kuud hiljem börsile läinud Arco Vara aktsiale, mille hinnast on pärast ümardamist jäänud järele null.

Miks on siis Ekspress Grupi aktsiatesse investeerinud pidanud pettuma? Ettevõttel on ju hea juhtkond, Eesti Ekspressi näol on aga tegemist ilmselt mõjukaima paberväljaandega Eestis.

Kui lisada siia juurde ettevõtte sisulise rajaja ning suuromaniku Hans H. Luige isik, kes on loonud korraliku äriimpeeriumi ning ühe tugevaima kaubamärgi riigis, siis on täiseti mõistetav, miks investorid jooksid kaks aastat tagasi tormi ettevõtte aktsiatele.

Kokku märkis aktsiate avalikul esmaemissioonil väärtpabereid 6000 investorit. Ekspresskolhoos tuli, kui parafraseerida Hans H. Luige 2007. aasta arvamusartiklit.

Kümmekond päeva hiljem kirjutasin ma Äripäevas arvamusartikli, kus avaldasin kartust, et pikaajalistele investoritele on suurimaks riskifaktoriks Hans H. Luik ise.

Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel kuulub Luigele eraisikuna ning osaühingu HHL Rühm kaudu 68,2 protsenti ettevõtte aktsiaid. Kui võtta veel arvesse jaanuaris toimunud emissiooni hinnaga 15 krooni aktsia, millest 74 protsenti märkis HHL Rühm, on tegelikult tema osalus meediafirmas 68,3 protsenti.

Lisaks suuromandusele on investoritele suur risk ka lepingud Luige omanduses olevate ettevõtetega. Olulisemad on ilmselt kaks eelmisel aastal antud lühiajalist laenu, mille Ekspress Grupp võttis HHL Rühmalt.

Neist üks leping sõlmiti märtsis, selle maht on 30 miljonit krooni ja intress 6 protsenti aastas, ning teine septembris, mahuga 12 miljonit krooni ja intressiga 1,7 protsenti, millele lisandub kuue kuu Euribor.

Tõsi, kuni eilseni oli Euribor pea pool aastat järjest langenud, mis tähendab seda, et grupi hiiglaslik laenukoormus saab mõnevõrra leevendust.

Aga sellest kohe kindlasti ei piisa, mistõttu tuleb ettevõttel midagi ära müüa või ettevõttesse lisaraha juurde panna. Suuromanik Luik ütles veebruaris, et tema on kohustatud juurde panema 100 miljonit krooni.

Hiiglaslik laenukoormus, mille põhjustasid Maalehe ja eriti Delfi ost 846 miljoni krooni eest 2007. aasta augustis ehk täpselt samal ajal, mil USA kinnisvarakriis leidis oma esimesed ohvrid - hingusele läksid investeerimispanga Bear Stearns kaks riskifondi.

Aasta tagasi prognoosis Ekspress Grupp Delfi käibe kasvuks 30 protsenti, mis oleks tähendanud ettevõttele 30 miljonit lisakrooni.

Tegelikult kasvas Delfi käive 2008. aastal 13 protsenti ehk 17 miljonit krooni. Kulumieelne kasum vähenes internetiettevõttel viiendiku võrra, 35 miljoni kroonini. Ekspress Grupi intressikulu kasvas aga eelmisel aastal üle kahe korra, 57,4 miljoni kroonini (neljandas kvartalis 11 protsenti, 16,4 miljoni kroonini).

Seega piisas Delfi eelmise aasta käibe kasvust vaid ühe kvartali intressikulude katteks. Internetireklaami tulevik on aga lähiajal üsna tume.

Tulles tagasi Luige ekspresskolhoosi kujundi juurde, tuletaks meelde ajalugu. Nimelt olid Teise maailmasõja järgsed ajad kolhoosielanikele väga rasked. Sisuliselt valitses nälg.

Üsna hästi - Eesti keskmisest elanikust paremini - hakkasid kolhoosnikud elama alles aastakümneid hiljem.

Loodame, et kunagi tulevad paremad ajad ka Ekspress Grupi aktsionäridele, keda on praeguse seisuga üle nelja tuhande. Ekspress Grupp on Tallinki järel suuruselt teise aktsionäride arvuga ettevõte Eestis.

Aga selleks peab ettevõte tegema väga valusaid otsuseid, millest tähtsaim on ilmselt Delfi saatus.