GILDil pole Q Vara saneerimisest tulu loota

"Kuivõrd GILD esitas oma nõude käenduslepingu alusel, siis see on kõrvalkohustus," märkis Q Vara saneerimisnõustaja Ene Ahas. Võlausaldaja kohustuse liiki ise valida ei saa, vaid tema puhul vaadatakse, kas kohustus kvalifitseerub kõrvalkohustusena või põhikohustusena, selgitas ta.

"Tegelikult ei saa GILD mitte midagi sellest saneerimismenetlusest," ütles Ahas.

Riskifond on Ahase sõnul esitanud oma tõendid. "Kohus otsustab, kas tõendid on piisavad," kinnitas ta.

Ahase sõnul ei sa mingil juhul öelda, et kõik oleks üles ehitatud selle peale, et GILD mitte midagi ei saaks. "See ei ole absoluutselt nii. Seal on teisigi, kellel on kõrvalkohustused suurtes summades, üle 10 miljoni krooni, mis diskonteeritakse 100 protsenti," märkis Ahas. "Leping on leping ja emotsiooni ei saa siin olla."

Kuigi GILD Arbitrage'i nõue Q Vara vastu on vähemalt paarsada miljonit krooni, on riskikapitalifondi käes ka laenu tagatised, mida ettevõtte müüa saab, ütles GILD Arbitrage'i fondijuht Tõnno Vähk. Ta ei täpsustanud, mis tagatised need täpselt on, ega osanud ka öelda, kas need tagatised katavad ära laenud, mis nad on Q Varale andnud.

Vähk ütles, et nemad ei ole kindlasti selle saneerimiskavaga nõus, ja arvas, et enamik teisi laenuandjaid samuti.

Tema sõnul ei ole GILD Arbitrage Q Vara maksejõulisusega arvestanud juba väga pikka aega oma investeeringute hindamisel. "Oleme Q Vara maksejõulisusest tulenevad väärtused maha kandnud juba tükk aega tagasi," lisas ta.

Vähi sõnul on 3-4% fondi varadest see summa, mis nad on investeeritud Q Varaga seotud gruppi ja mis ei ole tagasi tulnud. "Oleme oma investeeringu osaliselt tagasi saanud," lisas ta. "50 miljoni krooni kanti on see summa, mida me ei ole tagasi saanud." Nõue Q Vara vastu ei ole Vähi sõnul ainult 50 miljonit, vaid ikkagi paarsada miljonit krooni vähemalt.

Saneerimisnõustaja ei osanud öelda, mis saab siis, kui võlausaldajad ei kinnita saneerimiskava. "See selgub 6. aprillil, kui on seisukohtade esitamise tähtaeg," ütles Ahas. Ta ütles siiski, et usub positiivsesse tulemusse.

Mitmeid ettevõtteid saneerimises nõustanud Christiansen Consultingu majandusmagistri kraadiga juhtimiskonsultant Kaur Kivirähk ütles, et Q Vara saneerimiskava ei suuda ettevõtet päästa.

Kivirähki hinnangul on keeruline öelda, kas oli õige, et kohus üldse lubas saneerimisprotsessi algatada. "Kui plaan oleks olnud olemas, võib kohtuga nõustuda, et anname ettevõttele võimaluse. Praegusel juhul on tegelikult näha, et mingit plaani ei ole. Kui plaani ei ole ja saneerimiskava tulemused on sellised, nagu nad praegu on, siis oleks võinud pigem pankrotimenetlusega alustada," ütles ta.

Kivirähki sõnul on esialgses saneerimiskavas kirjeldatud situatsiooni, aga ei ole pädevat analüüsi, kuidas ettevõte ümber korraldada. "Saneerimiskava puhul on kõige olulisem see, kuidas suudetakse pärast saneerimisprotsessi kasumlikult edasi toimida. Seda seal kavas ei olnud. Pigem võis sealt välja lugeda, et loodetakse kinnisvaraturu taastumisele, aga lootustega mängimine ei ole saneerimise mõttes mõistlik," lisas ta.

Kivirähk ütles, et kui mingit strateegiat kavasse ei lisandu, siis ta ei näe küll põhjust, miks peaks kohus positiivse otsuse tegema. "Üks printsipiaalne viga oli ka seadusega tehtud, et maksu- ja tolliameti nõudeid oli vähendatud. See on ka juba üks juriidiline viga, mis ei laseks kohtul kava heaks kiita," lisas ta.

"Mina praeguse seisuga väga ei usu, et see saneerimisprotsess positiivse lõpu saab, kui nüüd ei ole tõesti väga kardinaalseid muutusi sinna kavasse tehtud," ütles Kivirähk.

Ahas usub, et saneerimine jõuab kuhugi välja. "Mina saan öelda, et meie nägemus on see, et saneerimine on teostatav, aga mitte ühelgi juhul ei ole võimalik anda kinnitust, et kindlasti läheb kõik plaanipäraselt," ütles Ahas.

GILD Arbitrage'i kui riskikapitalifondi on nii investeerimisfondide seaduse kui ka GILD Arbitrage'i tingimuste järgi lubatud müüa üksnes kutselistele ja kvalifitseeritud investoritele.

Seadus eeldab, et kvalifitseeritud investori nõuetele vastaval isikul on piisavad teadmised investeerimisest, sellega seotud riskidest ja riskikapitalifondi erilisest riskitasemest. Seda, kas riskikapitalifondi erinev riskitase ja sellest tulenev investeerimistegevus on investorile vastuvõetav, saab otsustada vaid iga investor ise.

Seaduse kohaselt tuleb fondi investeeringud avalikustada fondi aasta- ja poolaastaaruannetes. Fondi investeerimistegevuse reeglid, sh investeerimispoliitika ja investeerimispiirangud, sätestatakse fondi tingimustes ja prospektis, mis peab olema ja on samuti avalik dokument.

GILD Arbitrage on kinnine investeerimisfond, mille osakute tagasivõtmise võib seaduse kohaselt peatada maksimaalselt kuni üheks aastaks.

Autor: Virge Lahe