Tarbija ootab hinnatõusu pöördumist languseks

Statistikaamet teatas eile, et hinnad tõusid märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes 2 protsenti. See on väikseim hinnatõus alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aasta mais.

"Võib arvata, et langus jätkub ja jõuame nullmäärani veel sel aastal. Kas just miinusesse, aga nulli ikka jõuame," vastas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing küsimusele, kas on lootust, et hinnatõusu pidurdumine jätkub sarnaselt aasta esimese kolmele kuuga ka edaspidi.

Olukorda peab Josing positiivseks just tarbijale, kuna see lihtsustab vähenenud sissetulekute ja kasvava töötuse ajal inimeste toimetulekut.

Osa kaubagruppides on jaehinna muutus olnud tema sõnul väga minimaalne. "Tegemist on strateegiliselt oluliste gruppidega, nagu leib, sai, teatud piimatooted," lisas ta.

Kas vaid kaheprotsendiline hindade tõus suurendab tarbija kindlustunnet? "Annab lootust, et kindlustunne enam nii kiiresti ei vähene," nentis Josing.

Tarbijad ootavad aasta lõikes praegu deflatsiooni ehk et järgmise 12 kuu jooksul hinnad alaneksid 0,8 protsenti, selgitas ta. Praegu lükkavad tarbijad oma oste edasi ja ootavad püsikaupade hindade langemist veelgi, ütles Josing.

Saku Õlletehase juht Veli Pekka Tennilä ütles, et Saku on tänavu hindu juba alandanud. "Praegu hindu tõsta me ei plaani," kinnitas Tennilä.

Tennila tõdes, et veebruaris ja eriti märtsis oli nõudluse kasv võrreldes jaanuariga suurem, jaanuar on alati olnud üks väiksema nõudlusega kuid. "Õlleäris on aga otsustava tähtsusega just suvekuud," märkis ta.

Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustük prognoosis suvehooaja algusega seoses tarbimise elavnemist, kuid sügis tõotab tulla raske.

Kruustüki sõnul plaanivad nad hindu langetada kampaaniatega, pakkudes koostööparteritele võimalust müüa tarbijaile hea hinnaga tooteid. "Analüüsid on näidanud, et kampaaniate müügiefekt on oluliselt kasvanud, sest tarbijad on hakanud tegema oma valikuid ratsionaalsemalt," väitis Kruustük.

Tema kinnitusel Nõo Lihatööstus oluliselt eksporti kasvatanud, mis moodustab juba 20 protsenti käibest.

Kruustüki hinnangul transpordi, abimaterjalide ja tooraine hinnad enam ei alane, vaid pigem hakkavad juba tõusma. "Samas peavad kõik ettevõtted tegema pingutusi klientide hoidmiseks ja juurdevõitmiseks. Seetõttu müüakse tihtipeale kaupa alla omahinna ning elatakse vanast rasvast," nentis Kruustük. "Usume, et aasta lõpus jõuab hinnatõus nulli, kuid pöördub vastupidiseks taas uue aasta algul."

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi jätkub inflatsiooni aeglustumine ning alates suvekuudest võib aastane tarbijahindade tõus asenduda langusega.

Ministeerium peab seetõttu Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmist selle aasta neljandas kvartalis üha tõenäolisemaks.

Aasta esimeste kuude jooksul on inflatsioon märgatavalt pidurdunud väliskeskkonnaga seonduvate tegurite ning administratiivsete hinnatõusude mõju vähenemise tõttu. Oluline mõju on ka teenuste hinnatõusu aeglustumisel.

Sarnaselt veebruariga andis ka märtsis suurima panuse inflatsioonitempo alanemisse toasooja ning toiduainete odavnemine eelmise kuuga võrreldes. Toiduainete odavnemise taga on hinnalangus rahvusvahelistel turgudel, mis kandub järk-järgult üle siinsetesse jaehindadesse.

Märtsis tegid hüppe allapoole piima ja piimatoodete hinnad, veebruaris langenud puu- ja köögivilja hinnad aga märtsis tõusid. Aastases võrdluses on endiselt süvenemas üürihindade langustempo.