Kuhu on jäänud Tallinna ralli?

Märtsis alanud börside hinnarallit võib nimetada globaalseks, paraku on sellest välja jäänud Eesti ja teiste Balti riikide börsid.

Arenevate turgude börsid eesotsas Venemaa, Hiina ja Brasiiliaga on võrreldes põhjadega kerkinud umbes kolmandiku võrra. Lisaks USA aktsiaturgudele said eile üle 20protsendilise tõusu kätte ka Euroopa börsid.

Tõsi, pole veel päris selge, kas ka globaalselt on tegemist uue tõusu algusega või hoopis nn karutururalliga, mis tähendab, et hinnarallil pole elujõudu ning see jääb seetõttu ilmselt lühiajaliseks.

Ehkki Tallinna börs hakkas langema ammu enne teisi (languse algusest on praeguseks möödas juba 26 kuud), pole siin veenvat tõusu veel näha. Tallinna börsi indeks on madalaima tasemega võrreldes kerkinud 12 protsenti.

Muidugi, kui vaadata üksikute aktsiate hinnaliikumisi Tallinna börsil, siis protsentuaalne tõus on nii mõnelgi juhul olnud üsna muljetavaldav. Nii näiteks on Olympic EG ning Ekspress Grupi aktsia hind kerkinud madalaimalt tasemelt kahe kolmandiku võrra.

Paraku on nende suur hinnatõusuprotsent tingitud pigem aktsiate äärmiselt väikesest likviidsusest kui tõsisemast ostuhuvist.

Tõsi, väärtpaberite keskregistri andmed näitavad, et Eesti investorite (nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute) huvi Eesti aktsiate vastu on kasvanud. Kindlustunnet tekitavast hinnarallist saame hakata rääkima aga alles siis, kui märkimisväärset huvi on hakanud näitama ka välisinvestorid, st välisfondid.

Tegelikult võib mingil määral Eesti aktsiaturu esindajateks pidada ka Rootsi pankade SEB ning eriti Swedbanki aktsiat, sest nende majandustulemused sõltuvad paljuski Balti riikidest.

Swedbanki aktsia hind hakkas kukkuma täpselt samal ajal kui Tallinna börski ehk 2007. aasta veebruaris. SEB aktsia hinna langus algas kaks kuud hiljem ehk täpselt kaks aastat tagasi. Mõlema panga hinnalanguse peapõhjuseks olid Balti riikide majandused.

Tänaseks on aga SEB aktsia hind kerkinud 112 protsenti ning Swedbanki aktsia 116 protsenti.