Praegune seis tööandjale soodne

Ametiühingute ja tööandjate esindajate vaidluses töötuskindlustuse maksemäära ja uue töölepinguseadusega ette nähtud koondamishüvitiste üle saab teha vahekokkuvõtte. Üks kompromiss on sündinud - töötuskindlustusmakse tõusis 3 protsendini, ja teine kompromiss kohe-kohe tulemas - kui töötaja lahkub omal soovil, siis talle hüvitist ei maksta.

Äripäeva meelest on hetkeseis tööandjale soodne ja selliseks võiks lõppseis põhimõtteliselt jäädagi. Mõned muudatused töötuskindlustusmaksete tingimustes lisaks.

Ka töötukassa saab rahulikult tööd teha - seadust muuta pole vaja, sest 3 protsenti ongi seadusega lubatud lagi, ning vähemalt sel aastal jääb töötukassa ellu, sest vabatahtlikult töölt lahkunu hüvitiseta jätmine säästab töötukassa raha ligi poole miljardi krooni võrra.

Töötaja poolelt vaadates võib muidugi tunduda, et oma tuleviku kohustuslik kindlustamine annab tulevikuks kõige vähem kindlust (paralleeli võib tõmmata ka töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionikindlustuse vahel), aga maksta tuleb nii ehk teisiti ja nii palju, kui kokkulepped (seadused) ütlevad.

Teise kompromissi puhul on aga toimetus sama meelt tööandjate keskliidu juhi ja töötukassa nõukogu liikme Tarmo Kriisiga: omal soovil lahkujale hüvitise maksmine on uus hüvitise liik ning selleks pole inimesed veel raha tegelikult kogunud - seega seda võib edasi lükata. Maksemäära tõus oli aga kriisi paratamatu kaaslane, seni kogutu neelab majanduse kokkutõmbumine.

Kui palju töötaja veel oma kindlustundes kaotab, sõltub siiski ka nende endi esindajaist - ametiühinguist. Ametiühingute keskliidu liider Harri Taliga on samuti töötukassa nõukogu liige. Ja ehkki Taliga räägib endiselt vajadusest kõrgema töötuskindlustusmakse määra järele - et katta uue töölepinguseadusega kehtestatud koondamishüvitiste skeem -, tuli 3 protsenti ka tema häälega.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur peab 3 protsenti ka laeks ja sellest tema meelest piisab, ametiühingud ja tööandjad peavad omavahel kärpekohtades kokku leppima. Tõenäoliselt teevad ametiühingud kõnelustes veel järeleandmisi. Võimalik, et tänavune suurte kompromisside aasta algatab ka sisevõitluse ametiühingutes - vaevalt kõik ses organisatsioonis praeguseks saavutatuga lepivad.

Kellelegi ei ole see aasta kerge - tööandjad peavad ellujäämiseks tegema raskeid otsuseid, tõmbama tegevust koomale, loobuma seejuures ka töötajaist.

Nende otsuste tulemusena väheneb maksumaksjate hulk, riigieelarvesse laekub vähem tulu, mistõttu peab valitsus taas kulusid kärpima. Aga see tähendab ka vähem riigihankeid, vähem abi hättasattunuile ja jälle vähem töökohti… Nõiaring. Heaoluriigi tasemel meetmete kriisiriigi argiellu sobitamisega sellest välja ei murra.

Autor: ÄP