Laenukraan avaneb elujõulisust tõestanule

Nordea panga Eesti korporatiivpanganduse juht Andreas Laane iseloomustab laenusaajat kui pikaajalist kodupanga klienti.

"Kindlasti on olulised ka ettevõtte tugevad rahavood ja konkreetne plaan, kuidas masu üle elada. Meie nägemuses tähendab see konkreetset tegevuskava vähemalt järgmiseks kaheks aastaks, milles näidatakse ära tegevused, kuidas firma kavatseb vähenenud müügi- ja ekspordimahtude juures elusana majanduskriisist välja tulla," rõhutab Laane. Tema sõnul peavad ettevõttel olema riskistsenaariumid juhuks, kui mõni nende oluline klient otsustab firma teenustest või kaubast loobuda või muutub maksejõuetuks.

Swedbanki ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov ütleb, et ettevõtte äriplaan peab andma aimu sellest, mida kavatsetakse teha ja kuidas käituda kahe-kolme aasta perspektiivis.

"Kindlasti vaatame ettevõtte varasemat tegevust, maksekäitumist, ajalugu. Kui sõbrad on kuskil õlleklaasi taga kokku saanud ja otsustanud äri teha ning tulevad pangast laenu küsima, siis peaks äriplaanist veelgi paremini selguma, miks nende idee peaks aastate jooksul realiseeruma," hoiatab Sokolov.

Samas rõhutab ta, et ajal, kui mitmed Eestis tegutsevad pangad võtavad jutule ainult enda pikaajalisi püsikliente, on Swedbankist lootus laenu saada ka varem teiste pankade teenuseid kasutanud ettevõtetel. "Aga muidugi tekib küsimus "miks?", kui meie juurde tuleb firma, kes kuus aastat on olnud teise panga klient ja äkitselt on laenutaotlusega meie ukse taga," räägib ta.

Swedbank tahab näha, et ettevõtja oleks valmis joonistanud ka riskistsenaariumid.

Kui ei lähe niimoodi, nagu äriplaanis planeeritud, siis mil moel on ettevõtte omanik valmis firma omakapitali kergitama? Kas ta tuleb raskuste korral kohe panga ukse taha või suudab ise ettevõtet turgutada? Pangal peab olema kindlus, et ka kehval ajal suudab firma uue laenuta tegutseda. Ja mis siis saab, kui praegune majanduskriis ei kesta 2-3 aastat, vaid pikemalt, näiteks viis aastat, kirjeldab Sokolov küsimusi, millega laenutaotlejat pommitatakse.

Tähelepanu pöörab pank laenu küsiva ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete taustale. "Selge, et ainult äriplaanist edukaks tegutsemiseks ei piisa. Samas ei ole pank mingi jälitus- või karistusasutus. Kasutame avalikke registreid," lubab Sokolov.

Ta nendib, et väga hea meele ja kindlustundega ei taha pank ka metsade keskel asuva maalapi või tootmishoone tagatisel enam laenu anda. "Kivi ja maa vastu, jah, enam naljalt laenu ei saa. Ja kui ikkagi pakutakse tagatiseks mingit kinnisvara, tuuakse hindamisakt, siis me vaatame, kuivõrd likviidne see on," selgitab Sokolov.

Samas arvestataks tagatisena börsil reaalse hinnaga noteeritud vallasvara, näiteks kulda, kakaoube, puuvilla. "Kuigi keegi ei ole meile muidugi kunagi koorma kakaoubadega, äriplaan näpus, laenu taotlema tulnud," lisab Sokolov muiates.

Danske Banki Eesti filiaali juhataja Aivar Rehe ütleb, et ettevõtted saavad ka praegu nende pangast laenu, kuid äriplaanis peab igal juhul ette näitama tulevikus prognoositava, pikaajalisema rahavoo.

"Cash is king (sularaha on kuningas - toim) ja seda mitte hoiustamise mõttes! Kuidas raha pikemas perspektiivis laekub? Praegu me enam ei vaata, mis minevikus on toimunud. Praegu huvitab meid ainult see, kuidas ettevõtja suudab järgnevate aastate rahavoogu ette näha. Kui vettpidav see prognoos on," selgitab Rehe. Ka riskistsenaariumide koostamiseta ei pääse.

Kui need kriteeriumid on täidetud, siis võiks Rehe arvates laenusoovijaga edasi rääkida.

"Pangad tahavad igal juhul toetada jätkusuutlikku majandust. Jätkusuutlik majandus on seotud eksportivate ettevõtetega, aga samas ei tohi me kohalikku turgu unustada, toiduainetööstust näiteks, mis ergutaks sisetarbimist," räägib Rehe. Tema sõnul peaks pangad neil ettevõtetel, kes viimaste raskete kvartalite jooksul on ellu jäänud ja suudavad tootmist jätkata, tähelepanelikult heas mõttes silma peal hoidma.

Rehe annab siiski mõista, et kinnisvaraarendajad, ehitajad ja ehitusmaterjalide tootjad ei ole pankade silmis praegu kõige soositum seltskond.

Sampo panga pressišeff Tõnu Talinurm kirjeldab üht hiljuti nende pangast laenu saanud firmat. Tegemist on Eesti kapitalil põhineva tootmisettevõttega, mis on aastatepikkuse tööga leidnud oma niši, milles ollakse maailmatasemel konkurentsivõimeline. Tegemist on laitmatu maksedistsipliiniga kliendiga. Aastakäive ligikaudu 150 miljonit krooni, töötajate arv umbes 50. Kohustusi suurendati ligikaudu 100 miljoni krooni võrra.

Alati on võimalik pangaga laenutingimuste üle läbi rääkida. Kõik ettevõtted on lõppkokkuvõttes paindlikud. Kui klient on korraliku maksekäitumisega, siis pank ei taha ju ka teda kaotada. Head ettevõtted saavad ka praegu laenu. Samas on pangad kindlasti võrreldes varasemaga kriteeriume kokku tõmmanud. Praegusel ajal kulgeb asjaajamine kindlasti kitsamas koridoris kui varem. Aga see ongi hea, sest nüüd ei saa enam igaüks laenu. See olukord, mis meid siin praegu ümbritseb, ongi ju põhjustatud sellest, et kõik said nii palju raha, kui vähegi tahtsid.

Pangad ei peaks pelgama ka ehitusfirmadele ja kinnisvaraarendajatele raha laenata. Tugevad ettevõtted, näiteks Arco Vara, miks pangad peaksid neile ära ütlema. Vastupidi, minu meelest oleks just praegu mõistlik arendada odavat kinnisvara. See oleks ju huvitav nišš. Ostjad on ju turul olemas, nad on lihtsalt ära hirmutatud.

Mina meie firma käekäigu üle ei kurda. Meil on turg olemas. Suurema osa toodangust ekspordime. Pankade uksi laenu küsimiseks ei ole pidanud kulutama, aga usun, et saaksime ka praegusel kriisiajal laenu.

Pangad siin muidugi ühtki marginaalinumbrit ega protsenti välja ei too, aga nii palju võin öelda, et meie firma väga üle nelja protsendi ei tahaks laenu eest iga kuu tasuda. See oleks siis marginaal ja Euribor kokku. Pangad peaksid lihtsalt maa peale, tegeliku elu juurde tagasi pöörduma.