Juhid on numbritest oluli semad

Tunnistan ausalt, et mina pole vist peaaegu mitte ühtegi aktsiat ostnud ega müünud ettevõtte fundamentaalnäitajate ehk numbrite põhjal. Oma investeerimisotsused olen peaaegu sajaprotsendiliselt teinud selle põhjal, mida olen lugenud ettevõtte, eelkõige selle juhi kohta.

Tean, et sellise jutu peale tabab mind finantsspetsialistide kriitikalaviin, et nii ei tohi teha. Varasemate sellekohaste vihjete peale on öeldud, et mina kui majanduslehe analüütik ei tohi isegi niimoodi mõelda. Ikka tuleb vaadata ettevõtte bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet, kasumit aktsia kohta ja palju muid suhtarve.

See kõik on küll õige, aga ettevõtte finantsanalüüsi suudavad teha vaid professionaalsed finantsanalüütikud ning nende põhjal adekvaatseid soovitusi anda vaid üsna vähesed.

Kes ei usu, vaadake siinse regiooni ilmselt võimsama analüüsikeskuse, Swedbanki tehtud ettevõtete analüüse ja nende kasulikkust investoritele.

Ettevõtlusajalugu on näidanud, et iga ettevõtte jaoks on kõige olulisem selle juhtkond eesotsas tegevjuhiga. Ka legendaarne investor Warren Buffett on investeerimisotsuse tegemisel pidanud lisaks ettevõtte finantsnäitajatele oluliseks tegusat juhtkonda, kes käitub, nagu oleksid nad omanikud.

Ajakiri Condé Nast Portfolio koostas möödunud nädalal 20 kõigi aegade parimate tegevjuhtide edetabeli. Paraku mahtusid ajakirja edetabelisse vaid USA ettevõtete juhid, aga kui järele mõelda, siis kehtib edetabel suurel määral ka kogu maailma kohta.

Euroopa ettevõtetest võiks mahtuda sinna ehk Porsche ning Põrnika looja Ferdinand Porsche, teemandikartelli De Beers ja kullakaevanduskontserni Anglo American Co ülesehitaja Ernst Oppenheimer ning Nokia endine tegevjuht Jorma Ollila.

Ilmselt ei ole suureks üllatuseks, et ajakiri tunnistas kõigi aegade parimaks juhiks Henry Fordi. Teisele kohale asetas majandusajakiri legendaarse pankuri JP Morgani, kes omal ajal päästis kaks korda USA riigikassa ning oli ajakirja sõnul nii hea ettevõtete restruktureerimisel, et ta sai selleks omanimelise tegusõna - morganiseerimine.

Kolmanda koha sai maailma suurima jaekaubandusketi Wal-Mart rajaja Sam Walton. Isegi pea 20 aastat pärast tema surma küsivad kaubandusgigandi juhid tähtsate otsuste üle arutledes, et mida küll Sam sellises olukorras arvaks või teeks.

Praegu ametikohal olevatest tegevjuhtidest on kõrgeimal, seitsmendal kohal Apple'i tegevjuht Steve Jobs ning talle järgneb kohe internetikaubamaja Amazon.com asutaja ja juht Jeff Bezos.

Tegevjuhi ametikoha maha pannud Microsofti asutaja Bill Gates ning uudisteagentuuri Bloomerg asutaja Michael Bloomberg on vastavalt 10. ja 11. kohal. (Muuseas - eile ilmus Bill Gatesi isa, Bill Gates vanema mälestusteraamat)

Üsna põnev on ka ajakirja valitud kõigi aegade kehvemate juhtide edetabel, mille eesotsas on möödunud sügisel hingusele läinud investeerimispanga Lehman Brothers juht Dick Fuld ning kolmandal kohal Enroni pankrotti viinud Ken Lay.

17. kohal on pankroti serval oleva Chrysleri juht Bob Nardelli, aga seda isegi ehk mitte praeguse töökoha, vaid pigem eelmise, ehitus- ja kodukaupade jaemüüja Home Depot juhi ametikoha eest, kus ta kaotas turuosa, võttis vastu ülisuure töötasu ning käitus aktsionäride suhtes üleolevalt.

14. koha hõlmab kõigi aegade halvimate juhtide hulgas John Sculley, kes juhtis kümme aastat arvutitootjat Apple. Kaks aastat pärast seda, kui Jobs oli Sculley Pepsi-st tehnoloogiafirmasse kutsunud, lõi viimane ettevõtte Jobsi Apples'ist minema. "Kas sa tahad elu lõpuni magusat vett müüa või sa soovid osaleda võimaluses muuta maailma," küsis Jobs 1983. aastal Sculley'lt.

Ehkki numbrite vaatamine on investeerimisotsuste tegemisel olulised, on sama oluline või isegi veelgi olulisem lugeda võimalikult palju ettevõtete, aga eriti ettevõtete juhtide kohta.