Inertimine väldib hapniku laastavat mõju toidukraamile

Hapnik võib muuta toidu värvuse pruunikaks, lagundada vitamiinid, muuta veinis oleva etanooli äädikaks ja panna bakterid vohama.

Atmosfääriõhu asendamine inertgaasiga vähendab oksüdeerimisprotsessi, parendab hügieeni ja pikendab säilivusaega. Seda tegevust nimetatakse inertimiseks.

Inertimist kasutatakse nende toiduainete transportimisel, segamisel ja säilitamisel, mille riknemist hapnikuga kokkupuutumine kiirendab. Sobilikud tooted on veinid, jogurtid, moosid, mahlad. Inertimist kasutatakse ka toiduõli rääsumise takistamiseks.

Veini valmistamisel vajatakse alguses küll hapnikku, kuid õhus leiduva hapniku sattumine juba käärinud veini põhjustab oksüdeerumise, mistõttu kannatavad nii veini maitse kui ka välimus. Käärimisprotsessi saab aga mõjutada, asendades hapniku lämmastikuga.

Gaasid aitavad ka toiduaineid segada. Käärimisnõusse juhitud lämmastiku mõjul seguneb mahl ühtlaselt ja kiiresti: see võtab vaid paar minutit. Tavameetodil kulub mahutitäie segamiseks umbes pool tundi. Pealegi, kõigi mehhaaniliste meetodite puhul pääseb segu hulka mingil määral hapnikku, mis tõttu tuleb kasutada säilitusainena suuremas koguses vääveldioksiidi.

Kuna inertgaasid ei reageeri toiduainetega, saab tänu neile pikendada toiduainete säilivusaega looduslikul moel. Toidutoote säilitamise mahutisse lisatakse lämmastikku, mis tõrjub tõhusalt atmosfääriõhu.

Ka pakendite inertsusel on oluline osa toiduainete säilitamisel. Asendades hapniku lämmastiku või süsinikdioksiidiga, pikeneb säilivusaeg.

Näiteks võib karboniseerimata joogi plastpudelitesse villimisel täita pudelikaela jääva tühja ruumi inertgaasiga tilga veeldatud lämmastiku abil. Kui pakendis pole hapnikku, ei hakka aeroobsed bakterid vohama ega pea lisama sünteetilisi säilitusaineid.