Varemetest maailma vallutajaks

Praegu Euroopa suurima autotootja Volkswageni nõukogu esimees Ferdinand Piech, kes on ka Porsche ning veoautode tootjat MAN ja Scania nõukogu liige, nimetas esmaspäeval Fiati ambitsioone haigeks.

"Ühes voodis lamavast kolmest haigest ei saa ühte tervet," vahendas Kauppalehti Piechi Sardiinias toimunud uue Volkswagen Polo esitlusel öeldut.

Piechi suhtumine Fiati tegevjuhi Sergio Marchionne ambitsiooni on mõistetav, sest Porsche asutaja Ferdinand Porsche 71aastase lapselapse enda ambitsioon on luua Toyotast suurem autotööstushiiglane, kirjutas Financial Times aasta tagasi.

(Eelmisel nädal leppisid Porschede klann koos Volkswageni ja Porsche tegevjuhtidega kokku kahe autotootja ühinemise, mis pretendeeriks ise maailma suurima autotootja tiitlile).

Maailmavallutusplaane pidav Marchionne asus Fiati etteotsa viis aastat tagasi, ajal, mil Itaalia tööstuskontsernist olid alles vaid varemed. Itaalia kõige olulisem tööstuskontsern (ettevõtte juhi staatus jäävat seal paavsti ja peaministri vahele) sai juba mitu aastat järjest miljardi euro ulatuses kahjumit, aasta varem oli surnud kontserni suuromanik Gianni Agnelli, keda nimetati ka Itaalia mitteametlikuks kuningaks.

Kolm aastat hiljem sai grupp juba rekordilise kasumi. Marchionne tuli tööstusgrupi, mille kõige olulisema osa moodustab autotootja Fiat Motor (kontserni brändid on lisaks Fiatile veel Lancia, Alfa Romeo, Ferrari ning Maserati), Šveitsi ettevõttest SGS, mis kontrollib tarbekaupade kvaliteeti.

Marchionne, kes oli varem juba Fiati nõukogu liige, hakkas kiiresti ettevõtet ümber korraldama. Ta ei piirdunud mitte ainult kulude kärpimise ning tootmise restruktureerimisega, vaid ka juhtimisstruktuuri muutmisega. "Tegemist oli väga hierarhilise organisatsiooniga, mille aluseks oli staatus ja suhted," kirjeldas Marchionne 2004. aastal Fiatis valitsevat olukorda. Need juhid, kes maandusid Fiati tippjuhi kabinetti, jäid sinna elu lõpuni.

Uus juht hakkas seda struktuuri lammutama, tuues tippjuhte väljaspool ettevõtet ning edutades ambitsioonikaid ja andekaid keskastme juhte. Ümberkorraldused andsid väga hea tulemuse ning juba 2007. aasta kevadel kirjutas ajakiri Fortune, et ettevõttes on ümberpööre toimunud, ning aasta hiljem ajakiri The Economist, et on toimunud ümbersünd.

Aga värskelt ettevõtte kriisist välja toonuna ning keset tööstusharu ajaloo suurimat kriisi on Marchionne pea ainus, kes üritab keset autotööstuses toimuvat kaost kasutada ära erakorralist võimalust. "Alati, kui tahad teha midagi uut, pead võtma suure riski," tunnistas ta mai alguses Monte Carlos ajalehele Financial Times. (Porsche ja Volkswageni ühinemine jääb siiski suuremalt jaolt perekonnasiseseks).

Tõsi, risk on suur. Senine ajalugu on näidanud, et autotööstuses toimunud riigipiire ületavate ühinemiste tagajärjed on seni olnud katastroofilised. Lähim ja tuntuim näide on see, kui Dailmer 11 aastat tagasi võttis üle Chrysleri, mis kaks aastat tagasi jälle ära müüdi.

Aga erinevalt teistest varasematest ülemakstud ülevõtmisest saaks Fiat Chrysleri kätte poolmuidu või lausa tasuta. Muuseas - kuulduste kohaselt olevat Chrysleri eelmise kriisi ajal 1990ndate lõpul olnud ülevõtmishuviliste hulgas ka Gianni Agnelli ehk Fiat.

Samas tuleb nüüd tegelda kahe suurriigi, USA ja Saksamaa valitsustega. Kui Barack Obama on Fiati ja Chrysleri ühinemisele oma õnnistuse juba andnud, siis Saksamaaga on tunduvalt keerulisem. Fiatil on Euroopas 11, General Motorsil 10 tehast. Nii mitmed neist tuleks sulgeda riigis, kus seda pole tehtud Teise maailmasõja lõpust saadik.

Marchionne soovib tehingud viia lõpule kiiresti, juba selle kuu lõpuks. Kui see õnnestub, saab väikesest Fiatist, mis toodab aastas 2,2 miljonit sõidukit ning on sellega 10. kohal, 5,75 miljonit sõidukit tootev hõbemedali omanik, kelle ambitsioon on tõusta liidriks.