Valitsuse kärpekava toetab lati püsimist

Eile kordas rahandusminister Einars Repše, et latti ei devalveerita ning et president Valdis Zatlersi eestvedamisel saavutatud kokkulepe eelarvest täiendava 500 miljoni lati kärpimiseks leiab väga suure tõenäosusega toetust.

"Need peavad olema ehtsad kärped," toonitas Repše, kes pahandas esmaspäeval Läti avalikkust teatega, et seni pole valitsus veel õieti midagi korda saatnud. Aastani 2012 tuleb kärpida 1,5 miljardit latti.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles eile, et valitsusel on Läti ametiühingute ja tööandjatega põhimõtteline kokkulepe eelarvekärbeteks olemas, ehkki alles eile hommikul antud raadiointervjuus ähvardasid ametiühingud tänavaile protestima tulla.

Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen usub, et Läti saab nüüd IMFilt kätte järgmise laenuosa. "IMFi raha saamine on täna tõenäolisem kui reedel," ütles ta, hoiatades, et devalveerimise risk pole kadunud. "Küsimus on selles, kas investorid näevad kärpekavas pikaajalist lahendust või on valitsus endale vaid kuu või paar lisaaega ostnud," ütles ta.

SEB valuutastrateeg Johan Javeus ütles, et sügisel, kui kõne alla tuleb järgmise laenuosa väljamakse, ootab IMF Lätilt juba nähtavaid tulemusi.

Otsese devalveerimisohu vähenemine päästis eile paine alt Rootsi krooni. Rootsi pankade aktsiatele jäi mõju aga üürikeseks - esmaspäevane rõõmuralli eile ei jätkunud.

S&P võttis aga Läti reitingu vaatluse alla võimalikuks langetamiseks, kuna agentuuri hinnangul on valuutakursi korrigeerimise risk Lätis kasvanud. Eile kinnitas Läti statistikaamet, et esimeses kvartalis kahanes SKP 18 protsenti.

Pankadevahelisel turul jäid intressid eile rekordtasemele (Rigibor 21,6%) - keskpanga rekordilised tugiostud on tekitanud turul lati defitsiidi. Latt ise kerkis kolme aasta tugevaimale tasemele, vedades üles ka teised Ida-Euroopa valuutad.