Rehe: seis laenuturul on hapraks muutunud

"Panganduse viivislaenude statistika näitab mõningast rahunemist, kuid seisu laenuturul tuleb hinnata hapraks," kommenteeris Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe pangandussektori maikuu ülevaadet.

Nordea Panga väikefinantseerimise tootejuhi Daire Petteri hinnangul võib uue töölepinguseaduse jõustumisega 1. juulil viivislaenude arv mõnevõrra kasvama hakata. Tema sõnul pole veel selgunud raskustesse sattunud eraisikutest laenuklientide osakaal. "Kui uus töölepinguseadus jõustub, võib veel paljugi muutuda. Mis täpselt, on raske ette prognoosida," lisas ta.

"Meie hinnangul ei ole sel aastal kodulaenude turul elavnemist oodata," nentis Petter.

Rehe ütles, et kodulaenuturg elavneb siis, kui kasvab inimeste kindlustunne oma töökoha ja sissetulekute stabiilsuse osas. Praegu on see kindlustustunne nõrk ning arvestada tuleb, kui aktiivseks kujuneb uus töölepinguseadus, lisas Rehe.

"Sügis tuleb raske, laenuturu elavnemist selle sõna otseses tähenduses selleks aastaks ei prognoosi," ühtis Rehe ennustus Petteri omaga.

Ka Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktori Koit Semjonovi hinnangul on eraisikute puhul tegemist pigem ajutise stabiliseerumisega, sest kiire töötuse kasv jäi aasta algusesse ning selle mõju on praeguseks taandunud. "Küll aga võib juulist kuni sügise lõpuni oodata kiiremat võlglaste arvu kasvu, kuna uus töölepinguseadus võib tuua uusi koondamisi ning igal aastal on suvepuhkuste perioodil võlgnike osakaal suurenenud," lisas ta.

Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektori Artjom Sokolovi sõnul on ettevõtete osas praegu raske hinnata, kas kasvu pidurdumine on ajutine või mitte.

"Kindlasti on positiivselt mõjumas hooajatööd, mis annavad lisakäivet paljudes sektorites alates teenindusest kuni ehituseni," tõstis ta esile positiivseid seiku.

Sokolovi sõnul peaks siiski sügise ära ootama. "Kui vaadata, et peamistel eksportturgudel on märgata esimesi optimismipuhanguid, siis peaks ära ootama, kas see materialiseerub ka tööstustoodangu kasvus või muudes reaalmajanduse saavutustes. Kui jah, siis võiks loota, et sealne positiivne mõju võiks jõuda teatud viitajaga ka Eestisse," ütles ta.

Swedbank ennustab siiski maksejõuetute osakaalu kasvu lähiajal, kuna töökohti juurde ei teki ja vakantseid töökohti niipea ei täideta. Ka ettevõtete viivislaenude osakaal pigem kasvab.

Samas näeb pank eluasemelaenude turul elavnemiseks häid eeldusi, kuna elamispinna ruutmeetri müügi hinnad on juba praegu väga atraktiivsel tasemel, samuti on ehitusmaterjali ja ehitustöö hinnad saavutanud hea hinnataseme.

Laenujääk oli tänavu maikuus üle hulga aja väiksem kui eelmise aasta mais - kui toona ulatus laenude kogujääk 253 miljardi kroonini, siis tänavu oli see ligi 252 miljardit krooni. Viimati liikus laenujääk allapoole 1999. aasta augustis.

Aasta varasemate kuudega võrreldes oli laenumahu kahanemine tunduvalt tagasihoidlikum. Sellele aitas Eesti Panga hinnangul kaasa üksikute uute suurte projektide finantseerimine eelkõige veevarustuse ja veonduse valdkondades. Töötleva tööstuse, äriteeninduse ja kaubanduse sektori ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli kahanemine jätkus seevastu endises tempos.

Uusi eluasemelaene väljastati mais 560 miljoni krooni eest, mis on võrreldav eelmiste kuude laenukäibega, kuid on samas ligi 70% võrra väiksem eelmise aasta näitajast.

Majanduse nominaalse mahu vähenemisega kooskõlas võib Eesti Panga hinnangul eeldada tagasihoidlikumat laenuaktiivsust ka järgnevatel kuudel.