Sigade gripp ohustab eriti ülekaalulisi

16. juuli 2009, 15:47

Ülekaalulistel on suurem risk surra sigade
gripiga seotud komplikatsioonidesse, näitab värske USAs tehtud analüüs.

Enamikul USAs uude H1N1 tüüpi grippi surnud inimestest on olnud mingi terviseprobleem, mille tõttu on nende organismi kaitsevõime uue viiruse suhtes olnud nõrgem. Gripi puhul on ohufaktoriteks loetud kõrgvererõhutõbe, diabeeti, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ja südamereumat. Kuid nüüd võib siia riskitegurite nimekirja lisada ka rasvumise, kirjutas New Scientist.

Ameerika Ühendriikide haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse veel avaldamata raporti järgi kannatas USAs 99st sigade gripi varasel levikuperioodil selle kätte surnud inimesest 45 ülekaalu käes. USA täiskasvanud elanikkonna hulgas on rasvunuid 26 protsenti, seega viitavad arvud, et rasvunutel on kaks korda kõrgem risk surra sigade grippi.

Londoni ülikooli arstiteaduskonna viroloog John Oxford ütles, et ta on gripiviirusi uurinud 40 aastat, kuid pole seni kuulnud midagi rasvumise ja gripi seostest. Rasvumist uurivad teadlased aga märgivad, et analüüs klapib kokku viimastel aastatel rasvumise kohta kogutud uute teadmistega.

Ainus uuring, milles seni on vaadeldud gripi ja rasvumise seoseid, tehti kahe aasta eest Põhja-Carolina ülikooli teadlase Melinda Becki juhtimisel. Oli teada, et kõhu piirkonnas asuv rasv toodab ridamisi kemikaale, mis vallandavad organismis põletikulisi reaktsioone. Terves organismis on need kemikaalid mõeldud patogeenide ja haigusega nakatunud rakkude hävitamiseks.

Becki töörühma huvitas, milline võiks olla nende kemikaalide mõju gripile, sest gripiohvrite surma põhjustab tavaliselt kontrollimatu kuluga põletikureaktsioon, mida nimetatakse tsütokiinitormiks.

Selgus, et ületoidetud ja rasvunud hiired surid seitse korda suurema tõenäosusega grippi kui geneetiliselt samasuguseid, ent lahjad hiired.

Enne nakatumist oli rasvunud hiire organismis märgatavalt rohkem rasvarakkude poolt toodetavat hormooni leptiini. Nakkushaiguse põdemise ajal oli neil organismis vähem viirust hävitavaid tapjarakke ja –kemikaale.

Leptiin põhjustab organismis immuunvastust ning Becki töörühma hüpoteesi kohaselt muudab leptiin rasvunud hiirte immuunsüsteemi tuimaks ning aeglustab selle reaktsiooni. Tehtud katsed viitasid, et probleemi peapõhjus peitub rasvas.

Kui gripi kulg halvenes, siis tekkis rasvunud hiirtel küll immuunreaktsioon, kuid see oli liiga nõrk ja hiline. Kehas möllavast viirusest ei õnnestunud vabaneda ning seejärel tekkis kontrollimatu immuunreaktsioon, mis lõpptulemusena hiire eluküünla kustutas, just nii nagu inimese puhul tekib tsütokiinide ületootmise puhul

Pole teada, kas midagi samasugust juhtub H1N1 grippi haigestunud inimestega, hoiatab Beck. New Yorgi Albert Einsteini meditsiinikolledži diabeedispetsialist Jesse Roth aga peab võimalikuks, et rasvumine vähendab inimese organismi võimet võidelda gripiviirusega, häirides immuunsüsteemi võimet viirusele reageerida.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2009, 13:41
Otsi:

Ava täpsem otsing