Riigitöötaja rikkus pole häbiasi

Paljudel riigiteenistujatel - kohtunikel, riigikogu liikmetel, Eesti Panga juhtidel - on arvestatav isiklik varandus. Äripäev tunneb selle üle rõõmu. Meie meelest häbenevad nad ise seda ilmaasjata.

See on ju suurepärane, et Eestis saab ka riigitööga - või riigitöö kõrvalt äriga jätkates - jõukaks saada. Pole mingit põhjust nõuda, et kui inimene pääseb riigikogusse või ministritoolile, siis peaksid tema varem asutatud ettevõtted kahjumit teenima hakkama. Aktsiainvesteeringutega annavad riigijuhid samuti kõigile eeskuju. Eraomand teeb inimesed riigile lojaalsemaks, seob nad tugevamalt oma riigi külge.

Ettevõtlikke ja majanduslikult mõtlevaid inimesi on riigikogusse ja mujale juhtivale riigitööle tarvis. Võib eeldada, et see loob kõikidele ettevõtetele parema ärikeskkonna. Kusjuures jõukamad rahvaesindajad ei kuulu sugugi Reformierakonda. Vastupidi, esikümnes on kolm keskerakondlast, kes näikse "lausliberalismis" päris hästi kohanenud olevat.

Jõukaimate riigitöötajate edetabel on positiivne uudis. Ometi võis Äripäevaga kõnelnud TOPi pääsenud riigiteenistujate vastustest aimata soovi hoida madalat profiili. Need langesid žanrisse "mis nüüd mina, mingit raha ma kokku ei aja, kogun piskut pensionipõlveks".

Veel enam, mitmed meie riigitööd pidavad esirikkad annavad mõista, et neid rahaasjad suuremat ei huvitagi. Umbes nii kinnitavad kohtunik Sirje Õunpuu, kaitseminister Jaak Aaviksoo, kaitseväe juhataja Ants Laaneots, rahandusminister Jürgen Ligi: aktsiahindu nad ei jälgi ega teagi oma portfelli sisu täpsemalt. (Äripäev keskendus küll seekord "üllatajatele", mitte elukutselistele ärimeestele, kelle seas on ka edetabeli esinumber Tõnis Palts.) Raske öelda, kas nad räägivad seda avalikkuse halvakspanu kartes - sellepärast ei meeldi ka ettevõtjatele oma jõukusenumbreid kommenteerida - või ongi see nii, et enamikku meie riigipalgalisi põhimõtteliselt investeerimine ja ettevõtlus ei huvita. Kahju igatahes.

Meie ühiskond peab korjama ära võrdusmärgi mõistete "ettevõtlus" ja "sahkerdamine" vahelt. Samas tekib rikaste riigiteenijate edetabelit vaadates ka õigustatud küsimusi. Esiteks, kas keegi neist on rikastunud huvide konflikti abil, oma võimupositsiooni kuritarvitades? Äripäeva vaatlusel selliseid kuritarvitusi ei selgunud (tegeleme küll teemaga edasi ja võime neid leida).

Teiseks, kas hoogsat eraäri ajavad inimesed jõuavad osaleda riigitöös? Sedagi ei saa üheselt väita. Näiteks Mart Laar, Vilja Savisaar, Imre Sooäär, Jaanus Rahumägi on olnud parlamendi suurimate puudujate ridades. Aga seal on ka nende vähem jõukaid kolleege.

Soovime riigipalgalistele jõudu ausal rikkuse kasvatamisel ning loodame, et nad kõik on riigi rahaga ümberkäimisel sama hoolikad kui isiklikku vara käsutades.

Autor: ÄP