Erinevate õlimarkide segamine toob riski

"Sõida ühe õliga ja vaata, kui kaua vastu peab," ironiseeris Eesti Õliühingu tegevdirektor Toomas Saks majanduskriisiga kaasneva tendentsi üle. Tõsisemaks muutudes tõdes ta, et kui oled juba seadme ostnud, siis hoolda seda ka korralikult. Erinevate õlimarkide segamine ja sedasi kokkuhoiu poole püüdlemine võiks liialdusena lõpuks võrduda kraanivee ajamisega mootorisse. Seega tasub alati jääda kasutatava õlimargi juurde ja järgida seadme juhendit.

Liiatigi ei usu Saks, et keegi tänapäevaste mootorite juures tegeleks vahepeal õli juurdekallamisega.

"Eks ikka on sagenenud eri markide segamine. Näiteks on mindud kallimatelt Mobili ja Valvoline'i õlidelt üle odavamatele," tõdes Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president ja transpordifirma Lajos ASi omanik Einar Vallbaum.

Selle tulemusel on mindud üle tihti lausa tundmatutele markidele. Ühtepidi on see odavam, kuid teisalt on ohuks rikkuda mootor. Segada iseenesest õlisid võib, kuid jälgida tasub õlide viskoossusmärget, kas see on sünteetiline, poolsünteetiline või mineraalne, ning seda, kas õli on mõeldud diiselmootorile või bensiinimootorile.

Ankon Autoremondi omanik ja juht Andrei Konovalov tunnistas, et viimasel ajal, lähtuvalt halvenenud majandusolukorrast, ongi sagenenud erinevate õlimarkide segamine omavahel. Tihti on omavahel segatud üsna suvalisi marke. Kui vanematel autodel, mis on toodetud enne 1998. aastat, kasutatakse mootorites nii mineraal-, poolsünteetilist- kui ka sünteetilist õli, siis uuematel on pea eranditult soovitav kasutada vaid viimast liiki. Seega just uuemate masinate puhul võib erinevate õlidega eksperimenteerimine saada mootorile saatuslikuks.

"Nüüd ostetakse ikka kõige odavamat, mis saada. Kuid ma ei soovita segamist, eriti erinevate markide puhul. Kui siiski on segamine tehtud, siis tuleks sellest segust võimalikult kiiresti vabaneda ja mootor seest puhtaks pesta," pani ta autoomanikele südamele.

Kindlasti ei tohiks segada sünteetilise õli hulka mineraalset. Samuti kui on antud õlile viskoossusklassiks näiteks 5W-30, siis ei tohi seda segada näiteks õliga, mille viskoossusklass on 10W-40. Teisisõnu peab viskoossusklass olema kahel õlil sama.

"Kui suur häda käes, siis on mootorisse lisatud ka päevalilleõli või isegi võid segatuna teeveega, kuid siis ei tohi mootorit seisma jätta, muidu segu hangub. Pealegi tuleb selline segu esimesel võimalusel mootorist välja pesta," tõi Vallbaum esile kurioosseid ning lausa ohtlikke näiteid. Õlide segamine on näiteks autofirmades levimas, nagu ka rehvide kasutamine tavalisest kauem, ka õhkpatjade pikemaajalisem kasutamine.

Kallimate õlide asemele tulevat Addinoli õli pidas Vallbaum igati asjalikuks. Kunagi 1990ndate alguses oli selle margiga tema kinnitusel muresid, mil ülekannetes nägid võllid pärast kasutamist välja, justkui oleks seal käinud puukoi söömas, kuid nüüd on Addinoli näitajad palju paremad, lisas Vallbaum.

Samas pidas Vallbaum täielikuks mõttetuseks hakata katsetama õlide taaskasutamisega - umbes nii, nagu seda tehti nõukogudeaegsetes automajandites.

Erinevalt isegi kümnenditagustest õlivahetusvälpadest 20 000-30 000 kilomeetrit pigistatakse nüüdsete kuni 80 000kilomeetriste välpade jooksul õli omadustest välja maksimum. Siis polegi seal enam midagi rafineerida ja taaskasutada.

Suvisel ajal liigutakse rohkem ringi. Tihti juhtub, et õlinivoo kontrollimine ununeb sootuks ja armatuurlaual annab märku oranž või lausa punane õlituli.

Kui sõiduki madala õlinivoo märgutuli endast märku annab või põleb lausa punane õlirõhu märgutuli, mis teatab õlikoguse langusest kriitilise piirini, on soovitav esimesel võimalusel õli juurde valada.

Viimasel juhul tuleb liiklusvahend peatada punktis, kus tuli süttis, kuna põleva õlirõhutulega edasiliikumine tähendaks mootori lõhkumist. Kui aga sõiduk hoiatab meid liiga madalast õlinivoost, on lubatud sõita esimese bensiinijaamani või teeninduseni.

Tavaliselt ei teata, mis õli täpselt mootoris on ja kui see peakski teada olema, ei pruugi vajalikku määrdeainet esimeses ettejuhtuvas müügikohas olla.

Erinevate õlide omavahelisest segamisest tuleks üldjuhul hoiduda. Kui segamine on möödapääsmatu, püüdke lisada sama tootja teist sarnase kvaliteediga (sama API, ACEA klassiga) õlimarki. Näiteks Addinoli õlile lisage teist Addinoli õli Texaco õlile lisage teist Texaco õli.

Viimases hädas kehtib reegel, et parem on sõita õliga kui ilma õlita, ehk kui eelmised nõuanded ei aita, lisage mootoriõli, mida hankida õnnestub. Selle viimase soovituse järgmisel on muidugi olemas oht, et erinevate tootjate lisandid ei sobi omavahel kokku ja õli võib hakata vahutama või tekib õlis sade või sete. Pärast viimase soovituse järgmist on soovitav lähitulevikus ette võtta täielik õlivahetus.