Mida peaks riik tegema dividendidega?

Peame mõistet täpsustama: dividend on kapitalilt teenitud tulu, mis sisaldab mitte töö tegemist, vaid eeskätt kahte asja: (a) oma isikliku kapitali andmist ühiskonna kasutusse, selle panemine rahvamajanduse teenistusse; (b) sellega seotud riski kuni kapitali kaotamiseni välja. Paljud meist ei mõista seda lihtsat ja ilmset tõde.

Tõsi, ajaloos on juhtumeid, kus üliraskes seisus ja suurte kahjudega firmade juhid (nt Lee Iacocca Chryslerist) on määranud endale sümboolse tasu ja teinud sissetulekud olenevaks ettevõtte kasumist.

Töötasu ja dividendi vahe on ikkagi selles, et üht saadakse tehtud töö eest ja teist teenib investeeritud kapital. Dividend on seotud kapitali omanikuga nii, et kui investeering on loll, pole ei dividende ega kapitali ennastki (tuleb pankrot), kui ta aga on tark, teenitakse selle pealt kena kopikas. Kui inimene on nõus sellega, et ta saab osa oma töötasust dividendidena, peab ta arvestama sellega, et kuigi korraga võib tal käes olla rohkem raha, jääb tulevikus tema pension (või vanemahüvitis) selle võrra väiksemaks.

Kahtlemata on selline teguviis lubamatu, tehtud töö eest dividendidena võetavalt "tasult" jääb laekumata sotsiaalmaks, mis omakorda raskendab sotsiaalteenuste, sh ka ravi kättesaadavust ja mõjutab pensioni suurust.

Seadusi tuleb täiendada, ebakõlad kõrvaldada ja täpselt sätestada, mis on palgatulu ja mida arvestatakse kapitalituluna. Dividendide maksustamine peaks mõjutama firmasid kasutama teenitut enam investeeringuks ja töökohtade loomiseks. Maksusüsteem vajab tõsist analüüsi ja muudatusi. Ei saa leppida olukorraga, kus riigi ülalpidamine ja pensionide maksmine on väiksema sissetulekuga inimeste õlul, aga miljardeid ettevõtete maksutulu kingime teistesse riikidesse.

Autor: ÄP