Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 7. september 2009 kell 21:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Hoidkem teist sammast koos
Pangad tulevad järjest turule uute senisest äkilisemate pensionifondidega. Kui enne võisid teise samba pensionifondid paigutada aktsiatesse kõige rohkem 50 protsenti fondi mahust, siis nüüd on investeerimisfondide seaduse muudatus kergitanud ülempiiri 75 protsendile.Äripäev soovitab jätkata pensioni teise sambasse investeerimist ka nüüd, kus riik on kaheks aastaks oma maksed peatanud. Samuti soovitame kaaluda just äkilisi fonde.Esmapilgul paistab nõuanne aktsiatesse investeerida sama hea kui soovitada inimesele, kellel on just vargad käinud, korteriuks edaspidi lahti jätta.Keskmine maailma aktsiaturgude langus ületas eelmisel aastal 50 protsendi piiri. Eestis on teise pensionisambasse raha kogunutest koguni 85 protsenti pannud fondidesse rohkem sisse, kui praegu õnnestuks välja võtta. Kriis on teinud inimeste pensionifondidest sellise puru, et enamik ei taha nende riismete vaatamisega oma tuju rikkudagi.Aga selles asi ongi, et langevad hinnad on teinud aktsiad taas atraktiivseks. Pangad ongi viimasel ajal jõuliselt saatnud sõnumit, et nüüd on käes aeg, kus investorid võiksid jälle ringi vaadata. Muidugi tuleb nendesse sõnumitesse suhtuda kui oma teenuse reklaami, aga tõetera on ses olemas. Tegelikult taandub küsimus ju sellele, kas meil on häid ja juba hea hinnaga ettevõtteid, kuhu raha paigutada. Kahjuks on Tallinna börsil praegu raske leida likviidseid aktsiaid ja riigifirmade börsistamine avaks investoritele uue ukse.Kriisi positiivne tulemus on ka see, et vahepeal ahneks läinud fondihalduritele on meenunud riskide hindamise tähtsus. Fondijuhid, kes enne suhtusid klientidesse üleolevalt, on nüüdseks vähemalt osaliselt tunnistanud oma eksimusi.Ilmselt on ka investorid muutunud veidi haritumaks - kui enne jäeti fondijuhtidele täiesti vabad käed ja eelistati ise mitte teemaga tegeleda, siis nüüd juba loetakse raha ja küsitakse infot.Praegu oleme saanud teha oma pensionisüsteemi kohta järeldusi seitsme aasta pealt. Kuid kui inimene kogub pensioni 40 aastat, jõuab ta paar langust välja kannatada. Äkkfondid ongi mõeldud pigem noorematele suurema riskitaluvusega inimestele. Tähtis on valikuvabadus: miks mitte pakkuda ka 100protsendilisi aktsiafonde?Veidi äraspidiseks argumendiks riskantsemate fondide poolt on seegi, et konservatiivsed fondid on nagunii osutunud parasjagu rämpsuseks; võlakirjavalikud on olnud uljamad aktsiaostudest. Kui juba risk võtta, siis võiks ju vähemalt panused kõrgemad olla.Mida rohkem me praegu oma pensionisüsteemi killukesi säilitame, seda lihtsam on neid paari aasta pärast kokku panna. Mõtleme nii, et kriis tegi pensionisüsteemis pausi, aga ei suutnud seda lõhkuda.Autor: ÄP- Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.