Uudised
Kadri Bank
14. september 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Laviin, mis lämmatas ka Eesti majandusedu

Aasta tagasi esmaspäeval, 15. septembril, teatas USA investeerimispank Lehman Brothers pankrotist. Nädalavahetusel ei leitud pangale kosilast, sest riik polnud nõus oma õlga alla panema. USA korporatiivajaloo suurim pankrot pani alguse globaalse majanduskrahhi ahelreaktsioonile.

Padari sõnul ei jõudnud investeerimispanga kokkukukkumisest alguse saanud kriisi mõjud Euroopasse küll päevaga, sest esialgu ei olnud selge, millises ulatuses ja millised Euroopa pangad selle meretaguse pangaga seotud olid. Kriitilised päevad saabusid oktoobri alguses.

"Meie regioonis sai see alguse tegelikult - nii üllatav kui see pole - Iirimaalt, seal tegutsevate Taani pankade kliendid muutusid rahutuks," ütleb Padar. "Taani valitsus pidi reageerima, seepeale pidi omakorda reageerima Rootsi valitsus ja oligi pall veerema pandud."

"Septembris-oktoobris seisis kogu finantssüsteem vägagi rabedal pinnal," möönab Swedbanki Balti panganduse juht Håkan Berg. "Usalduskriis muutus kiirelt likviidsuskriisiks ja tipnes krediidikriisiga, mis hakkas majandusi eri mandritel lämmatama. Pole kahtlustki, et tegu oli väga tõsise olukorraga."

SEB Balti divisjoni juht Martin Johansson meenutab, et maailma finantsturud seisid pärast 15. septembrit mõne nädala jooksul peaaegu et paigal. "Me liikusime täielikult automatiseeritud maksete juhtimiselt poolkäsitsi juhtimisele," ütleb ta. Johanssoni sõnul käis pangas töö sageli nädalavahetuseti, et enne esmaspäevaseid turgude avamisi maksed ja nendega kaasnevad riskid käsitsi üle vaadata.

Rootsi avalikkuses toimus laialdane arutelu Balti investeeringute negatiivse mõju üle Skandinaavia pankadele ja see suurendas riskitundlikkust Baltimaade suhtes veelgi.

Padari sõnul tuligi tal pidevalt Euroopa, aga eriti Põhjamaade finantspartneritega suhelda. Eesti Panga sõnul suheldi pärast finantskriisi lahvatamist Rootsi keskpangaga lausa iga päev.

Olukorda Eesti jaoks raskendas ka Parexi panga kokkukukkumine ja sellega kaasnev Läti riigi eelarve puudujääk. "Kolmandaks oli vaja veenda kolleege valitsuses, et maailm on muutunud ja unistused laristamisest võiks unustada. Tagantjärele tundub, et viimasega sain ma kõige halvemini hakkama," tõdeb Padar.

Koostöös Rootsiga leidis Eesti oktoobri lõpuks lahenduse, kus Rootsi riigi pakutavad garantiid aitasid sealsetel pankadel siinses regioonis edasi tegutseda, lisab Padar.

Majandusminister Juhan Partsi sõnul sai pidevalt jälgitud ka Islandi käekäiku. "Väikeste riikide hulgas oli kriisi vahetu mõju Islandile kindlasti kõige tugevam ning sealsed sündmused olid teatud mõttes nagu mudel, kus väga kiiresti realiseerusid nii suure finantsvõimenduse kui ka ulatusliku riikliku sekkumisega seotud riskid."

Põhjanaabrite majandusminister Jyrki Katainen on Soome ajakirjandusele öelnud, et septembri lõpul oli maailm vaid paari päeva kaugusel kogu panganduse kollapsist. Padari sõnul oleks protsessid ise viinud ilmselt tõesti krahhini. "Aga oldi otsustavad, suudeti teha koostööd kiiresti ja tõhusalt. Valitsused tegutsesid otsustavalt nii hoiustajatega kui ka raskustesse sattunud pankade ülevõtmisega. Euroopa Keskpank hoidis sisuliselt üksi üleval täiesti kinnikülmunud pankadevahelist laenuturgu massiivse täiendava likviidsuse pakkumisega."

"Me saime aru, et maailm muutub ja tuleb arvestada kogu süsteemi kriisi langemisega," sõnas SEB regioonijuht.

Skandinaavia pankurite sõnul aitas neil seekordse krahhi ajal selget pead hoida 1990. aastate kriisist saadud kogemus. "See (2008 sügis - toim) oli suurte probleemide aeg ja loomulikult inimesed muretsesid," tõdeb Berg. "Kuid me teadsime juba eelmise languse kogemusest, et igal negatiivsel sündmusel on lõpp. Kõige olulisem oli kindlustada stabiilsus klientide jaoks ja olla võimelised ka globaalses keerises neid teenindama."

Juhan Parts, majandusminister

Osa majandusnäitajaid vaadates võiks ju ka öelda, et eelmisel sügisel polnud majanduskriis veel õieti käes - näiteks on väljaantud laenude maht praegu samas suurusjärgus nagu enne kriisi puhkemist, ent töölkäijaid märksa vähem.

Ent praegune olukord erineb suuresti seetõttu, et ka halbadele uudistele reageeritakse rahulikumalt. On kohanetud muutunud oludega.

Håkan Berg, Swedbanki Balti panganduse juht

Majanduskriisi juured ulatuvad 2007. aasta sügisesse, mil hakkasid ilmsiks tulema Ameerika kinnisvaramulli lõhkemise tagajärjed.

2008 sügise alguses polnud Baltimaades majanduskriis kuigi nähtav, kuid oktoobri-novembri jooksul muutus see üha enam probleemiks. On oluline märkida, et Balti majanduse pööret langusele võimendas rahvusvahelise usalduskriisi mõju finantsturgudele.