Tootjate pääsetee: eksport, eksport ja veel kord eksport!

Kord aktiivsemalt, kord vähem innukalt otsitakse Eestis oma Nokiat - brändi või toodet, mis teeks riigi tuntuks ja looks rikkust.

Kuid Nokia otsingute kõrval on ka teisi võimalusi ekspordi suurendamiseks, näiteks partnerlussuhe, mis oma win-win lahendusega rahuldab tavaliselt mõlemaid osapooli. Vannitootmises oleme teinud üle kümne aastat koostööd Rootsiga ja kinnitanud kanda Skandinaavia turul. Meie teeme tootearenduse ja toodame, nemad löövad oma märgi peale ning korraldavad müügi ja logistika - võidavad mõlemad.

Sellist partnerlussuhet vajaksid paljud Eesti ettevõtted, sest ekspordi suurendamine peaks olema iga firma siht ja riigi majanduspoliitika nurgakivi. Järgmise sammuna võiks tulla kõne alla oma brändi turundamine.

Majandussurutise ajal kukkus suurel hulgal laenurahal põhinev siseturg kokku ning paljud ettevõtted jäid hätta. Kuid headel aegadel on ka oma eelised - Aquatoril aitas see periood arendada välja tootmise, mis võimaldab allhanke tegemise kõrval juba ka iseseisvalt eksportida.

Ja ehkki ka mujal on turg kukkunud, ei ole protsessid siiski nii drastilised kui Eestis ning just eksport on see, mis Aquatori majanduskriisis päästab - ekspordime 80% oma toodangust, siinsamas Eestis toodetud vanne. Neid, mille väljatöötamise juures on kasutatud meie enda disainerite, inseneride, masina- ja metallitööstus- ning IT-ettevõtete abi. See on innovatsioon, mis võimaldab konkureerida välisturgudel ning tuua raha nii ettevõttele kui ka riigile.

Mõni kuu tagasi räägiti aga innovatsiooni kontekstis Hiinas toodetud Eesti rahvusvärvides ketsidest. Kõlas ülistuslaul. Ühe ettevõtja tasandil võis ju tõepoolest olla tegemist osava ärinipiga, kuid vaadakem asjale laiemalt ja saagem aru, et meile hingelähedasi rahvusvärve kasutati meilt raha kättesaamiseks ning töö andmiseks hiinlastele.

Riigi tasandil sellise poliitika toetamine nörritab, sest me ei pea raha riigist mitte välja viima, vaid riiki tooma. Eestis tuleb toota ja toota ükskõik mida, mis maailmas kaubaks läheb - ketse, vanne, multifilme, tippbände, mööblit. Valik on lai. Eesmärgiks saab olla vaid laias maailmas müümine, mitte kusagil Hiinas tootmine ja vaheltkasuga kauplemine.

Ketsiäri oleks mõistetav, kui neid Hiinas tootes turustataks rohkematel turgudel. Ent tegu on kaubaga, mis rahuldab vaid siseturu vajadusi. Nii rändab põhiosa rahast Eestist välja ja toetab Hiina majandust. Oleme tõepoolest nii rikkad?

Tihenenud konkurentsis jäävad ellu need ettevõtjad, kes headel aegadel ei ole loorberitele puhkama jäänud ning suudavad karmis konkurentsis teha õigeid otsuseid, sh personaliga seonduvaid - koondada kulude kokkuhoiuks õigel ajal inimesi. Kriis toob ka töötajad maa peale - väärtustatakse tööd ega esitata taevasse kõrguvaid palganõudmisi.

Autor: Villi Pogga