Ikka on mõned võrdsemad

Äripäeva tänane luubilugu räägib taaskord pensionist, seekord III sambast. Selgub, et Eesti pensionisüsteemi kõige vabatahtlikum osa on köitnud tuhandeid inimesi, kuid on oma olemuselt siiski rohkem rikkama rahva mängukann - III sammas aitab makse optimeerida.

Pensionifondide juhtidele meeldib alati rõhutada, et inimväärseks äraelamiseks peaks kindlasti ka vabatahtlikkusse ehk III sambasse tööelu jooksul panustama, et muidu jääb tulevane pension ikka väga väikeseks. Keskmise kuupalgaga inimesele näib see aga üsna perspektiivitu ettevõtmine. Samas on III samba fondil nii mõnedki eelised - investeeringuga seotud tasud on läbipaistavad. Fondi investeerimine on väga paindlik, inimene ei võta endale mingeid kohustusi, ta võib investeerida täpselt niipalju, kui soovib ning täpselt siis, kui tahab. Ning lisaks võluvits - maksusoodustus. Nimelt on kuni 15% isiku aastasest maksustatavast sissetulekust võimalik investeerida III sambasse maksuvabalt. St lihtne tööinimene saab juba tuleva aasta veebruaris 21% III sambasse kasvama pandud rahast n-ö tagasi! Aktsiatehingutelt eraisikuna kasumit võtnu võib selle summa võrra vähem riigile tulumaksu maksta.

Seesama tõsiasi, et üht investorit teisele eelistatakse, ajendab meid aga taas küsima - kus on võrdse kohtlemise printsiip? Miks ühte fondi või väärtpaberisse investeerides kehtib tulumaksusoodustus, teise aga mitte. Miks aktsiate müügilt teenitud kasumit on juriidilisel isikul võimalik maksuvabalt edasi investeerida, füüsilisel isikul aga mitte?

Suurinvestor Heldur Meerits kirjutas 2007. aasta augustis Äripäevas, kuidas ta Hansapanga aktsiaid eraisikuna ja ka ettevõtte kontolt müües maksuameti silmis kogemata kombel skisofreenikuks osutus: "Nimelt nägid nad mind kahe täiesti erineva isikuna. Psühhiaatrid teavad küll isiksuse kahestumisest rääkida, aga ilmselt oleks minu suhe maksuametiga ka neil üle mõistuse käinud. Minu mõlemad minad käitusid täiesti ühtmoodi: kumbki ei tahtnud müüa, kuid mõlemad olid rootslaste survel sunnitud seda tegema. Kumbki minadest ei soovinud endale suuremat autot soetada, vaid investeeris laekunud raha edasi. Siiski nägi maksuamet siin suurt vahet."

Märtsis 2007 kirjutas Äripäev, et uus valitsusliit soovib alates järgmisest aastast muuta eraisikute väärtpaberitehingute maksustamist, et tagada sellega juriidiliste ja füüsiliste isikute võrdne kohtlemine ning soodustada investeerimist ja säästmist.

On aasta 2009, juba kahe aasta eest sai Toompeal kokku lepitud, et ka eraisikute poolt väärpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumite reinvesteerimine võiks olla maksuvaba. Kus on teod?

Jah, me teame, et on majanduskriis ning riigil on iga sent arvel. Kuid kas sellega saab põhjendada iga ülekohut?

Autor: ÄP