• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuhu vesteerida 2010. aastal?

    Aasta lõpuni on jäänud mõned päevad, mistõttu on investoritel paras aeg hakata mõtlema, kuhu võiks 2010. aastal investeerida.
    Ees on üsna keerulised aastad, mida maailma suurima võlakirjafondi PIMCO juhid Bill Gross ning Mohamed El-Erian nimetavad uueks normaalsuseks. Selle visiooni järgi kasvab majandus järgnevatel aastatel keskmiselt 3-4 protsenti aastas ning kuna oodata on finantsvõimenduse kahanemist, tuleb varade tootluseks pool sellest, mis oli viimasel 10-20 aastal.
    Nn normaalset majandust pole lääneriigid näinud viimase 20-25 aastat ning meie kogeme seda esimest korda.
    Siiski tundub, et Tallinna börsi saatust on üsna lihtne ennustada. Kõik sõltub sellest, kas riik saab hakkama Eesti Energia börsileviimisega. Energiakompanii börsileviimine kisub ilmselt kaasa kogu börsi ning vähemalt mõneks ajaks on oodata taas olukorda, kus iga loos võidab.
    Kui Eesti Energia aktsiate avalikku esmaemissiooni ei toimu, siis on olukord kohalikul aktsiaturul üsna nutune. Juhul kui Eestil õnnestub eurole üle minna juba 2011. aastal, annab see uue impulsi ka Tallinna börsile, aga Eesti Energia börsileminekuga võrreldes jääb selle mõju ilmselt märkimisväärselt tagasihoidlikumaks.
    Reedel kirjutasin siinsamas rubriigis, et nn kaitsvale investorile ehk passiivsele investorile, kes iga päev investeerimisega ei tegele, sobiksid kõige paremini Merko Ehituse ning Harju Elektri aktsia. Tänu korralikule dividenditootlusele on ilmselt sobivad ka Tallinna Vee ning Norma aktsia. Pole võimatu, et Norma aktsiatele võib teha ülevõtmispakkumise ettevõtte suuromanik Autoliv.
    Mis puutub muu maailma aktsiaturgudesse, on siin potentsiaalselt õigeid investeerimisotsuseid üsna raske teha. Nii kohalike kui ka paljude maailma analüüsimajade lemmikuks on arenevad turud eesotsas Hiinaga.
    Sõnum Hiinast on "liigu koos vooluga", kirjutab ajakirja Fortune värske number, tuues näiteks sealsele turule investeeriva fondi Greater China Fund 62protsendilise tõusu sel ning 20protsendilise tõusu viiel aastal. Sama popid investeerimissoovitused on ka selle aasta suurimad tõusjad Brasiilia ning Venemaa aktsiaturg.
    Ma siiski soovitaksin pöörata tähelepanu asjaolule, et Hiina majandus ja aktsiaturg on tugev tänu riiklikule abile ning Venemaa börsiindeksi tõus on suurelt osalt tingitud nafta hinnatõusust. Isegi Hiina reservid pole lõpmatud ja praegust tõusu võib võrrelda pidevalt dopingut tarvitava sportlasega - ühel võistlusel võib ta saavutada häid tulemusi, aga pikas perspektiivis mõjub see tervisele laastavalt.
    Kuna usun ka hüpoteesi, et ees on ootamas tagasihoidlike tootluste ning finantsvõimenduse aastad, olen seda meelt, et arenevate turgude tulevane tootlus võib pettumuse tuua. Ma arvan, et arenevate turgude selle aasta edu on pigem inerts odava krediidi tekitatud mullist.
    2010. aasta investeerimisobjekte otsiksin ma kolmes suunas. Hästi juhitud ning korralikult dividende maksvad ettevõtted (ise ostsin hiljuti tubakatootja Altria aktsiaid, mille dividenditootlus on 7 protsenti).
    Need, kes on arenevate turgude turgude usku, võiksid osta arenevatele turgudele investeerivaid börsil kaubeldavaid fonde (ETF) või nende arenenud riikide ettevõtete aktsiaid, mis saavad suure osa tulust Hiinast või mujalt arenenud riikidest (Schlumberger, Coca-Cola, Colgate-Palmolive, aga ka tehnoloogiagigandid IBM ning Hewlett-Packard). Neisse ettevõtetesse investeerides hajutame ka riski, mis on tingitud riikide ebasõbralikust suhtumisest väikeinvestoritesse.
    Kolmas suund oleks investeerimine tulevikku ehk nende ettevõtete aktsiatesse, mis määravad tulevikutrende. Nende otsimine on kõige keerulisem, paljud peavad tehnoloogiasektori tulevikusuuna näitajateks Apple'it ja Google'it.
    Ülalolevas tabelis toon valiku aktsiaid, mida on soovitanud erinevate investeerimispankade analüütikud.
    Artikli autor omab artiklis nimetatud aktsiatest Altria, Apple'i ning Hewlett-Packardi aktsiaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Keskerakonna valimisöine galerii: absoluutne enamus libises käest
Keskerakond oli südaöise seisuga absoluutset enamust Tallinna 79-liikmelises volikogus kaotamas, ehkki Mihhail Kõlvart tegi isikliku rekordi 27737 häälega.
Keskerakond oli südaöise seisuga absoluutset enamust Tallinna 79-liikmelises volikogus kaotamas, ehkki Mihhail Kõlvart tegi isikliku rekordi 27737 häälega.
Puidutööstuse TOP: nõudluse metsik tõus tekitas ka tootjatele probleeme Reastatud 112 edukaimat firmat!
Puidutööstuse TOPi võitja, Pärnumaal teguseva Ecobirch AS juhataja Gert Rahneli sõnul tekitas tooraine suur nõudluse kasv paljudele puitmaterjalide tootjatele raskusi. Ecobirch sai nõudluse järsu kasvuga hästi hakkama, märkis Rahnel.
Puidutööstuse TOPi võitja, Pärnumaal teguseva Ecobirch AS juhataja Gert Rahneli sõnul tekitas tooraine suur nõudluse kasv paljudele puitmaterjalide tootjatele raskusi. Ecobirch sai nõudluse järsu kasvuga hästi hakkama, märkis Rahnel.