Prokuratuur hädas rahapesijate tabamisega

Aasa väitel takerdub arvatavate rahapesujuhtumite uurimine sageli välisriikidesse saadetud õigusabipalvete rägastikku.

„Rahapesu puhul on alati vajalik ära tõendada, et raha, mida siin pööritatakse, pärineb kuritegelikest allikatest. Samas kuritegu ei ole Eestis korda saadetud. Välisriikides toime pandud kuritegude kohta tõendite kogumine on väga ajamahukas. Õigusabipalvete saatmine ja nendele vastuste saamine võtab väga kaua aega,“ rääkis Aas.

Eestis toimunu rahapesujuhtumite uurimisega ei ole riigi peaprokuröri väitel probleeme, sest pangaväljavõtetest selgub kiiresti, milline raha ja kust kuhu on liikunud. Samuti see, kes ja kus selle raha on välja võtnud.

„Rahapesujuhtumite puhul saame rääkida ka internetikuritegevusest, kus Eestist pärit kurjategijad kasutavad väljapetetud pangaparoole, et kanda Saksamaa või mõne teise riigi pangaarvetelt raha Eesti pankadesse ja võtta see siin sularahas välja,“ kirjeldab Aas.

Tema sõnul on mitmetel kordadel kinni peetud inimesi, kes on enda pangakontosid lasknud rahapesuks kasutada, misjärel on ilmnenud ka rahapesu tegelikud organisaatorid.

Eelmisel aastal registreeriti rahapesujuhtumeid 134, aasta varem 128. 

Mullu saatis prokuratuur kohtusse 19 rahapesu juhtumit.

2006. ja 2007. aastal jõudis politseisse vaid vastavalt 28 ja 49 rahapesu paragrahvi alla käinud juhtumit.

Eelmisel aastal kasvas majanduskuritegude arv, sest salakaubandus tõstis taaskord pead.

„Viimaste aastate maksimumi saavutasid ka kuriteod, mis olid seotud raamatupidamiskohustuse rikkumise ja pankrotiavalduse esitamata jätmisega. Samuti registreeriti rekordarv kuritegusid maksejõuetuse põhjustamise paragrahvi alusel ning esimest korda registreeriti üks turumanipulatsiooni puudutav kuritegu,“ rääkis justiitsministeeriumi  asekantsler Heili Sepp mullust kuritegevuse statistikat tutvustades.