Merekonteinerit saab rentida ka ositi

"Konteineril tuleb alati põrand täis laduda, et asjad liikuma ei pääseks, raskemad asjad alla, kergemad üles. Kaup vastupidavatesse karpidesse või pakenditesse ja kindlalt paigale," selgitas Schenker ASi konteinertranspordi osakonna juhataja Kaspar Kull merekonteinerite täitmise põhimõtteid. Vajadusel tasub kasutada ka kinnitusrihmasid.

Kauba kinnituse ja paigalduse eest vastutab klient, kuid veol konteineriga kordasaadetava eest operaator ehk vedaja.

Kui tavakonteineritega saab vedada pea igasuguseid kaupu, siis näiteks liha-, kala-, veiniveol rakendatakse termokonteinereid.

Kauba veol konteineriga ei pea klient suutma konteinerit alati tervenisti täita. Küll aga tekib erinevus veo eest tasumisel tava- ja termokonteineri vahel. Kui esimese saab rentida ka osade kaupa, siis teise puhul tuleb veo eest maksta, sõltumata kaubaga täidetusest, ikkagi terve konteineri eest.

Itella Eesti meretranspordi ja konteinervedude spetsialist Marek Pajur meenutas juhtumit, kus tavakonteinerisse, kuhu mahuks 20 õllealust, tõi klient neid vaid kümme. Siis tuli kas need laduda põrandale, madalamatele alustele või kaupa lisada. Asja muutis eriti raskeks see, et termokonteineri alumiiniumpõrand on ju libe. Lõpuks valiti teine tee ja lisati muud kaupa juurde.

Kui tavakonteinerit ei saa oma kaubaga täis, siis pääseb terve konteineri veotasu maksmisest selle jagamisel teiste klientidega. Näiteks saab tavakonteinerit jagada 10 m3 osade kaupa 20 kliendi vahel. Nn osakonteineriga veol käib tasustamine konteineritüki asemel kaubakubatuuri alusel. Arvestuslikult on 1 m3 võrdne 1 tonniga, mis näiteks Hongkongist Tallinna vedamisel maksab 1380 krooni.

Samas termokonteineri puhul tuleb leppida terve konteineri rentimisega. Pajur selgitas, et erinevalt tavakonteinerist ei saa termokonteinerit lihtsalt täis laduda. Termokonteineris käib kauba paigutus tabelite alusel, see on kindel skeem, mis tagab õhu korraliku ringluse ja õige temperatuuri.

Hinna poolest on termokonteineriga vedu aga keskmiselt poole kallim, vahel isegi kuni kaks korda kallim. Näiteks Ladina-Ameerikast tuleva tavakonteineri tükihind on 23 200 krooni, kuid termokonteineril juba 46 400 krooni.

Kulli seletusel tahavad kliendid tihtipeale merekonteineriga vedu ise korraldada. Loodetakse, et saab odavamalt. Näiteks Hiinast tulev konteiner võib nii jõuda vaid Hamburgini, edasi tuleb selle vedu jätkata ise. Teisisõnu muutub selline veoviis hoopis kallimaks, kuna vedajaid on tegelikult mitu.

Teine suurem oht seostub tollidega - ei arvestata, et lisandub ka tollimaks, ja ei kontrollita, kas üldse tohib seda kaupa tuua. Pajuri soovitusel tasub enne mingi kauba toomist veenduda, kas seda tohib Eestisse tulla. Näiteks mõne aasta eest toodi merekonteineriga Eestisse puitu, millel puudus fütosanitaarsertifikaat. Lahendusena tuli konteiner tagasi saata või laadung hävitada. Valiti viimane variant. Klient aga sai kaubaga vastu pükse.

Viime konteinerid kliendi juurest sadamasse või sadamast kliendile. Veohind Tallinna piires on sama - 2200 krooni, Lõuna-Eesti piires, näiteks Pärnu puhul, 4400 krooni.

Konteineri täitmine kuni nelja tunni jooksul on tasuta, üle selle on sõltuvalt kaubast ja konteinerist tunni hind 300-500 krooni.

Kui plaanitakse konteineri täitmist mitmes kohas, siis tuleb kaup kindlasti rihmadega kinnitada. Termokonteinerite puhul pannakse järele elekter, et oleks tagatud kliendi nõutud temperatuur vahemikus -25 kuni +25 kraadi. Näiteks on tulnud vedada termokonteineris klavereid, mis pilli töökorras oleku nimel nõuavad stabiilset temperatuuri +18 kraadi. Vahel tuleb äärmuslike ilmade puhul ka elektroonikat termokonteinerites vedada.