- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigieelarve kulud ületavad nelja kuu järel tulusid 1,9 miljardiga
Tulusid on laekunud 30,4 protsenti aastaks planeeritust, kulusid tehtud aastamahust 30,2 protsendi ulatuses. Eelarve täitmine on nelja kuu järel prognoositud tasemel, kinnitas ministeerium.
Valitsussektori eelarvepuudujääk oli ministeeriumi hinnangul esimeses kvartalis ca 3,5 miljardit krooni ehk 1,62 protsenti selleks aastaks prognoositavast SKPst. Aasta alguse eelarvepositsiooni mõjutas muuhulgas negatiivselt ühekordse mõjuga aktsiisikaupade varude soetamine eelmise aasta lõpus. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga võrreldes on esimese kvartali järgne defitsiit ootuspärane.
Aasta neljal esimesel kuul on säästlik majandamine jätkunud ning nii riigi tegevuskulud kokku kui ka personalikulud vähenenud. Samal ajal on investeeringute tase ja välistoetuste kasutamine märgatavalt kasvanud. Kärbetele vaatamata pole riigipoolsed toetused kodanikele, erasektorile ning muudele valitsussektori institutsioonidele vähenenud, teatas ministeerium.
Tulusid laekus eelarvesse aprilli lõpuks 25,7 miljardit krooni, millest 19,3 miljardit moodustasid maksutulud ja 6,4 miljardit mittemaksulised tulud. Maksutulusid on laekunud 31,2% ning mittemaksulisi 28% planeeritust. Suurimate tululiikidena on nelja kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 8,7 miljardit ning käibemaksu 6,3 miljardit krooni.
Aprillis laekus riigieelarvesse 5,5 miljardit krooni ehk 6,5% aastaks planeeritust. Aprillikuu tulunumbrid on suuresti mõjutatud tulumaksutagastustest ning võrreldes varasemate kuudega väiksematest ettemaksetest Euroopa Komisjonilt.
Riigieelarve kulusid tehti nelja kuuga kokku 27,6 miljardi krooni ehk 30,2% planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti nelja kuu jooksul kokku 12,3 miljardit krooni peamisteks sotsiaaltoetuseks. Aprillikuus tehti väljamakseid 6,7 miljardi ulatuses, mis on 7,3% aastaks planeeritust.
Riigi kuludest suunati investeeringuteks nelja kuu jooksul 1,8 miljardit krooni, mis on 21,8% kogu aastaks planeeritud vahenditest. Sellest aprillis maksti välja 375 miljonit krooni. Käesoleva aasta esimeste kuude investeeringute väljamaksed olid veidi suuremad kui viimastel aastatel, teatas rahandusministeerium.
Riigi tegevuskuludeks kasutati nelja kuuga 4,8 miljardit krooni ehk 31,5% aastaks planeeritust. Aprillis kasutati sellest 1,3 miljardit krooni ehk 8,6% aastamahust. Nelja kuu tegevuskulud on üle 200 miljoni krooni võrra väiksemad kui mullu. Personalikuludeks on nelja kuuga väljamakseid tehtud 2,7 miljardit krooni, mida on 9% vähem kui eelneval aastal, majandamiskuludeks 2,1 miljardit krooni.
Välistoetuseid on koos ettemaksetega käesoleval aastal välja makstud 2,9 miljardit krooni, mis on ca 450 miljonit krooni rohkem kui mullu samal ajal. Sellest struktuuritoetusi maksti välja 1,6 miljardit krooni ehk 398 miljonit krooni eelmisest aastast enam.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga 13,7 miljardit krooni. Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,1 miljardit, mis tulenes peamiselt OÜ Elering aktsiate ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine, teatas rahandusministeerium.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele