Lisaks on teised liikmesriigid Eestiga seoses esile tõstnud ka vajadust vältida uut varade hinnamulli, mis tähendab, et jätkuvalt on päevakorras ka kodulaenuintresside maksusoodustuste kaotamise vajadus, ütles Ligi.
Samuti on Eesti puhul probleem kõrge tööpuudus, mille kiiret alanemist pole loota. „Peame tunnistama, et tööjõu struktuurne mittevastavus turu ootustele on see pikaajaline asi, millega tuleb tegeleda,“ ütles Ligi.
Eesti liitumine euroalaga oli Ligi sõnul rahandusministrite kohtumise vaieldamatult kõige emotsionaalsem osa.
„Oli liigutav kuulda Eesti kohta tõelist tunnustust. Võime kohta rasketele oludele reageerida ja ajada pikaajaliselt mõistlikku rahanduspoliitikat,“ ütles Ligi, kelle sõnul ei tulnud tunnustus mitte üksi Balti riikidest ja Põhjalast, vaid ilusaid sõnu jagus ka Euroopa suurriikidel Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalial.
„Siiralt kõlas see, et laienemine ise on tugev sõnum eurotsooni poolt. Et ollakse arenev ja atraktiivne ning et euro on atraktiivne valuuta,“ ütles Ligi. „Küll tulevad eurole ka paremad ajad.“
Euroala rahandusministrite kohtumine oli tõenäoliselt siiski viimane sisulisemat laadi arutelu Eesti eurotsooniga liitumise üle. „Pakun, et Ülemkogu ei pühenda Eestile enam nii palju aega,“ ütles Ligi, viidates tuleval nädalal toimuvale ELi riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisele, mis peab samuti euroala laienemisotsuse kinnitama.