Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi: oli liigutav kuulda tõelist tunnustust
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Euroopa rahandusministrite eilset kohtumist kommenteerides, et Eesti eurole ülemineku otsus ei olnud pelk formaalne vormistamine, vaid tegemist oli tõsise sisulise aruteluga.
„Et oleks olnud väga muretu see kaks päeva, ei saa väita,“ ütles Ligi. „Poliitilised huvid, institutsioonide enesekehtestamised - see kõik mõjutab meie tegevust. Igav ei olnud,“ ütles Ligi . „Aga tulemus oli positiivne.“ Küsimus, kas rahaliidu süvenemise (st. süveneva integratsiooni või tiheneva koostöö - toim.) ajal on võimalik ka laieneda, ei ole euroalal päevakorrast kadunud.
Eesti puhul kardavad euroala riigid uuesti inflatsiooni kiirenemist – negatiivne eeskuju Slovakkia näol on olemas. Ka selle riigi puhul hoiatas Euroopa Keskpank, et euroga liitumiseks saavutatud inflatsioonitase ei jää püsima.
Ligi sõnul on Eestis inflatsiooni kontrollimiseks peamine mehhanism avaliku sektori kulud. „Kui jälle läheb võitluseks tööjõu pärast, ei tohi avalik sektor olla mootor,“ ütles Ligi. Pidurdavaks jõuks saab samuti vähene sisenõudlus.
Lisaks on teised liikmesriigid Eestiga seoses esile tõstnud ka vajadust vältida uut varade hinnamulli, mis tähendab, et jätkuvalt on päevakorras ka kodulaenuintresside maksusoodustuste kaotamise vajadus, ütles Ligi.
Samuti on Eesti puhul probleem kõrge tööpuudus, mille kiiret alanemist pole loota. „Peame tunnistama, et tööjõu struktuurne mittevastavus turu ootustele on see pikaajaline asi, millega tuleb tegeleda,“ ütles Ligi.
Eesti liitumine euroalaga oli Ligi sõnul rahandusministrite kohtumise vaieldamatult kõige emotsionaalsem osa.
„Oli liigutav kuulda Eesti kohta tõelist tunnustust. Võime kohta rasketele oludele reageerida ja ajada pikaajaliselt mõistlikku rahanduspoliitikat,“ ütles Ligi, kelle sõnul ei tulnud tunnustus mitte üksi Balti riikidest ja Põhjalast, vaid ilusaid sõnu jagus ka Euroopa suurriikidel Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalial.
„Siiralt kõlas see, et laienemine ise on tugev sõnum eurotsooni poolt. Et ollakse arenev ja atraktiivne ning et euro on atraktiivne valuuta,“ ütles Ligi. „Küll tulevad eurole ka paremad ajad.“
Euroala rahandusministrite kohtumine oli tõenäoliselt siiski viimane sisulisemat laadi arutelu Eesti eurotsooniga liitumise üle. „Pakun, et Ülemkogu ei pühenda Eestile enam nii palju aega,“ ütles Ligi, viidates tuleval nädalal toimuvale ELi riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisele, mis peab samuti euroala laienemisotsuse kinnitama.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.