Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Finantskspert: finantsturgudelt ja reitinguagentuuridelt võim ära võtta

    "Tuleb võtta võim finantsturgudelt ja ühendada riiklikud finantsid lahti kapitaliturgudest. Võtta ära võim reitinguagentuuridelt - krediidivõime üle peavad saama otsustada võlausaldajad ise või peab selleks olema loodud riiklik süsteem," loetles Saksa ühe suurema ametiühingu ver.di ökonomist Hirschel eurotsooni päästmise tugisambaid Berliinis toimunud seminaril, mille teema oli euro tulevik ja Eesti kui uus eurotsooni liige.
    Vaja on riiklikku palgapoliitika koordineerimist, ning seda mitte ainult Saksamaal, vaid kogu Euroopas, nõudis Hirschel. "Kõrgemad palgad, rohkem investeeringuid avalikku sektorisse. Keskpangal peab olema selge majanduskasvu ja tööhõive kasvu eesmärk. Paremad reeglid töötuturu jaoks - miinimumpalk, sama palk sama töö eest jne. Kõik, mis aitab edendada majanduskasvu ja luua juurde töökohti. See aitaks ka eurotsooni majanduslikult taas jalgadele."
    Hirschel usub, et Saksamaa ei saa jätkata olukorras, kus on küll ajalooliselt kõrgeimad majanduskasvu näitajad, mida veab eksport, samal ajal kui siseturg jätkuvalt kiratseb. "Eurotsooni kook läheb väiksemaks ja ekspordiliider Saksamaa lõikab endale üha suurema tüki. See ei saa aga kaua kesta," hoiatas Hirschel.
    See, kui ennustatakse 300 000 uue töökoha lisandumist tööturule aastal 2011, ei tõsta Hirscheli sõnul automaatselt palkasid.
    Tegelikkus on see, et juurde tuleb madalalt tasustatud töökohti. Juba praegu töötab Saksamaal iga viies inimene vähem kui 9 euro eest tunnis ning ainult 71 protsenti töötajaist omab traditsioonilist töölepingut.
    Eesti peaminister avaldas kohtumisel Saksa kantsleri Angela Merkeliga toetust Saksamaa plaanidele Euroopa stabiilsuspakti muutmisel.
    "Kui peaks minema pakti muutmiseks, ja see saab kindlasti vajalik olema, siis minu riik ühineb sellega," ütles Andrus Ansip pärast kohtumist Merkeliga ajakirjanikele. "Eesti saab olema riik, mis järgib tasakaalustatud rahapoliitikat ja reegleid, mida rakendatakse Saksamaal, Hollandis ja Põhjamaades," ütles Ansip.
    Kantsleri-peaministri kohtumisele järgnenud esinduslikul äriseminaril Commerzbanki peakorteris uuriti Ansipilt, kas Eestil on eurotsooniga liitumisel ka mingeid muresid. Ansipi vastus pärast väikest mõttepausi oli lühike: "Eurol saab olema suur tulevik!"
    Küsiti ka, mida on Eestil ja eurotsooni riikidel praegusest kriisist õppida. Ansipi vastas: "Väikestel riikidel on oluline koguda ja hoida valitsuse reserve. Euroopa Liidu tasemel - oluline on koordineerida majanduslikku tegevust."
    Autor: Katri Soe-Surén
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Euroopa aktsiaturud on tugevas languses
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.