Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi rahapuhver paisus

    Septembri lõpu seisuga on stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 4,9 ja turuväärtuses 5 miljardit krooni.

    Turuväärtuses on reservi maht kasvanud võrreldes eelmise aasta sama ajaga ühe miljardi krooni ehk umbes neljandiku võrra, kolmandas kvartalis suurenes väärtus 31 miljonit krooni.
    Stabiliseerimisreservi kolmanda kvartali tulususeks kujunes 0,51 protsenti ning aasta algusest teenitud tulususeks 0,67 protsenti aasta baasil. Kolmanda kvartali tulemust mõjutas eelkõige võlakirjaturgudel toimunud mõõdukas hindade tõus.
    Aastaga on stabiliseerimisreservi seaduse alusel laekunud 967 miljonit krooni, sellest kasumieraldised Eesti Pangalt moodustavad 878 miljonit krooni ja maa erastamise järelmaksed 89 miljonit krooni. Kolmandas kvartalis laekus järelmaksetena 24,5 miljonit krooni, teatas rahandusministeerium.
    Reservi realiseeritud kasum selle aasta septembri lõpu seisuga moodustab 61,5 miljonit krooni ja realiseerimata kasum 69,5 miljonit krooni.
    Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse reservi nõukogu poolt heakskiidetud konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine.
    Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (79,8 protsenti paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (18,9 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (17,5 protsenti), Hollandi (15 protsenti) ja Saksamaa (13,3 protsenti) valitsuste võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 82,8 protsenti ja hoiused 17,2 protsenti.
    Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu, samuti kasutatakse stabiliseerimisreservi vahendeid pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks ning sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.
    Eestiga sarnaselt on eeldatavasti ka teistel Euroopa riikidel kulutuste sujuvaks finantseerimiseks olemas likviidsuspuhvrid, kuid Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus on lisaks kassareservile olemas ka märkimisväärse suurusega ametlikud reservid – stabiliseerimisreserv ning omandireformi reservfond. Aasta lõpuks on oodata, et kogu valitsussektori likviidsed vahendid ületavad võlga ligikaudu kolme miljardi krooniga.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Haridusminister Liina Kersna astub ametist tagasi
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.