Riigi rahapuhver paisus

Turuväärtuses on reservi maht kasvanud võrreldes eelmise aasta sama ajaga ühe miljardi krooni ehk umbes neljandiku võrra, kolmandas kvartalis suurenes väärtus 31 miljonit krooni.

Stabiliseerimisreservi kolmanda kvartali tulususeks kujunes 0,51 protsenti ning aasta algusest teenitud tulususeks 0,67 protsenti aasta baasil. Kolmanda kvartali tulemust mõjutas eelkõige võlakirjaturgudel toimunud mõõdukas hindade tõus.

Aastaga on stabiliseerimisreservi seaduse alusel laekunud 967 miljonit krooni, sellest kasumieraldised Eesti Pangalt moodustavad 878 miljonit krooni ja maa erastamise järelmaksed 89 miljonit krooni. Kolmandas kvartalis laekus järelmaksetena 24,5 miljonit krooni, teatas rahandusministeerium.

Reservi realiseeritud kasum selle aasta septembri lõpu seisuga moodustab 61,5 miljonit krooni ja realiseerimata kasum 69,5 miljonit krooni.

Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse reservi nõukogu poolt heakskiidetud konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine.

Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (79,8 protsenti paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (18,9 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (17,5 protsenti), Hollandi (15 protsenti) ja Saksamaa (13,3 protsenti) valitsuste võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 82,8 protsenti ja hoiused 17,2 protsenti.

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu, samuti kasutatakse stabiliseerimisreservi vahendeid pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks ning sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.

Eestiga sarnaselt on eeldatavasti ka teistel Euroopa riikidel kulutuste sujuvaks finantseerimiseks olemas likviidsuspuhvrid, kuid Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus on lisaks kassareservile olemas ka märkimisväärse suurusega ametlikud reservid – stabiliseerimisreserv ning omandireformi reservfond. Aasta lõpuks on oodata, et kogu valitsussektori likviidsed vahendid ületavad võlga ligikaudu kolme miljardi krooniga.