Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dividend aitab kukkuvat aktsiat

    Aastaga on börsil enda aktsionäride ringi enim suurendanud Tallinna Vesi. Investoreid ei peleta isegi fakt, et Tallinna Vee aktsia on aasta suurim kukkuja.

    Veefirma aktsionäride hulk on aastaga kasvanud umbes 1900 investori pealt 2700 investorini ehk 43%. Seejuures on firma aktsiaid soetanud juurde nii juriidilised kui ka erainvestorid, kuid viimaste osakaalu tähtsuse suurenemine üldinvesteeringutes (kokku 1,5 korda) näitab jaeinvestorite lembust monopoolse ja põhimõtteliselt garanteeritud kasumiga ettevõtte vastu.
    Tallinna Vee puhul ei tasu investorite lisndumise põhjusi otsida mitte niivõrd aktsia hinna käitumisest, vaid eelkõige tõsiasjast, et Tallinna Vesi on tugevalt täiendanud aktsionäride kukruid omanikutulu maksmisega.
    Investoritel on viimastel aastatel muutunud väga raskeks leida firmat Tallinna börsil, kes oleks valmis teenitud kasumit lahkelt jagama. Suurte tagasiostmiste käigus on börsilt kadunud nii Saku Õlletehas, Eesti Telekon ja Norma, kellele varasemalt said investorid dividendide maksmisel loota. Nüüd on dividendikuninga tiitli üle võtnud seesama  Tallinna Vesi ja nähtavasti investoritele sellest piisab, et jätkuvalt osta aastaga 28% oma hinnast kaotanud aktsiat.
    Aga mis eristab Tallinna Vett Merkost, Harju Elektrist ja Tallinna Kaubamajast, kes samuti omanikutulu maksavad? Kõige suurem põhjus peitub faktis, et Tallinna Vesi on monopoolne ettevõte, kelle kasum on tänaste veehindade juures sisuliselt garanteeritud ja see köidab inimesi. Viimase nelja kvartaliga on just Tallinna Vesi ligikaudu 266 miljoni krooniga suurim kasumiteenija Tallinna börsil.
    Teiste dividendimaksjatega on märksa keerulisemad lood. Merko omanikutulu maksmist võib tänasel päeval pidada suureks üllatuseks, arvestades millises seisus ehitusturg veel endiselt on. Harju Elekter pole küll kriisi ajal kordagi kvartaalset kahjumit kannatanud, kuid võrreldes teiste börsifirmadega on Harju Elektri kasuminumbrid liialt väikesed, et täita ka väiksema summa investeerinud investori kukrut soovitud tasemel. Tallinna Kaubamaja on jätkuvalt kahjumlik ettevõtte, mille käekäik sõltub tugevalt selliste meeste nagu Jüri Käo, Andres Järvingu, Enn Kunila ja Alle Vanaselja otsustest. Omanikutulu jagamisel kuulub neile inimestele ühtekokku kaks kolmandikku Kaubamaja kasumist.
    Dividendide maksmine on tugev argument, mis nähtub ka investorite liikumisest, sest dividende maksvate ettevõtete aktsionäride ring on Tallinna börsi keskmisest kordades kiiremini kasvanud. Aastaga on investorite hulk Tallinna börsil kasvanud 6% ehk veidi üle 40 000 investorini, samas kui aktsionäride ring Merkos on kasvanud 21%, Harju Elektris 19% ning Tallinna Kaubamajas 16%. Kuid dividendimaksjad pole ainsad, kelle aktsia on populaarsust kogunud.
    Andmetest nähtub, et üldjuhul eelistavad investorid kasumit teeniva ettevõtte aktsiate soetamist ja vice versa, kuigi Olympic ja Nordecon on erandid. Kahepeale on ettevõtted läinud aastaga teeninud üle 300 miljoni krooni kahjumit, kuid Olympicul on 31% ja Nordeconil 17% rohkem aktsionäre. Olympicu aktsia on läinud aasta novembrist saadik kallinenud üle kahe korra ja lisaks on ettevõte tasahaaval parandamas enda marginaale, mistõttu võib investorkonna kasvu ligi kolmandiku võrra pidada loomulikuks. Nordeconi aktsionäride ringi laienemisest saab esialgu seletada vaid üleüldise investori kindlustunde kasvuga, kus tulevase kasvu lootuses on ostetud firma aktsiat, sest Nordecon ise on endiselt kahjumis ja ka firma aktsia on aastaga kukkunud 15%.
    Ilmselgelt ei peleta inimesi aktsiatest eemale isegi firma kahjuminumbrid ega langev aktsia hind. Endiselt on investorite jaoks üks tähtsamaid tegureid divienditootlus, mistõttu on Tallinna Vee osakud osutunud käimas oleva aasta populaarseimateks. Viimase puhul aga on olemas n-ö poliitiline risk, mida valimiste eel võidakse üha sügavamale valimisvõitluse keerisesse kiskuda.
    Ise hindan samuti võimekat dividendi maksvat ettevõtet, kuid Tallinna Veest hoiduksin just sel samal poliitilise riski põhjusel. Veefirma asemel passin pigem Tallinna Kaubamaja aktsiale peale, sest pühade ja suure tarbimise eel, ajal kui oodatakse, et ka sisetarbimine hoogustub, võib Kaubamaja hakata väga ilusaid kasuminumbreid avalikustama.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Indrek Kald
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.