Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ennetustrahv mitte ainult meediale
"Kindlasti on Eesti ühiskonnas põletavamaid probleeme kui inimeste suu sulgemine," ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga.
"Minu arvates ei ole see vajalik. Seda arvamust on väljendanud nii riigikohus kui ka Tartu Ülikooli õigusteaduskond ja Eesti advokatuur," ütles Raidla Lejins & Norcousi partner Ants Nõmper.
Taliga nimetas seaduseelnõu varblaste tulistamiseks suurtükist. "See, kui keegi kirjutab plakati peale mingisuguse loosungi, mis mõnele valitsejale ei meeldi, ei ole küll teema, mille peale nii palju aega ja jõudu kulutada," lisas ta.
"Järgmisel nädalal toimub kolmas lugemine ja mul ei ole mingit põhjust kahelda, et seda vastu ei võeta," ütles ajalehtede liidu tegevdirektor, ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar.
Tema sõnul ei tasu siin rääkida ainult ajakirjanduskeskselt. "Kui seadus vastu võetakse, riivab see ühte väga olulist põhiseaduslikku õigust - see on sõnavabadus," rõhutas ta. Kas ennetavate trahvidega on võimalik ajakirjandusväljaannet pankrotti ajada? "Ma näen küll seda võimalust," vastas ta.
Raudsaare sõnul võidakse kahjunõudeid rohkem hakata esitama nende vastu, kellel on rohkem raha ehk rakendub selline ameerikalik printsiip. Kuigi ajalehtede liit tegi ettepaneku kehtestada ennetavale hüvitisele piirmäärad, õiguskomisjon seda ei toetanud.
Kas mittejuriidiliselt võib seda nimetada kahekordseks karistamiseks? Esmalt karistatakse moraalse kahju tekitamise eest ja siis nõutaks sisse veel ennetav hüvitis.
Mittejuriidiliselt võib seda nii nimetada, juriidilises mõttes puudub kahekordne karistamine, kuna ülejäänud kahju hüvitise elemendid on suunatud esialgse olukorra taastamisele, mitte karistamisele, ning kriminaalkorras ei ole laim ja solvamine enam karistatav 2002. aastast.