Sirje Rank • 14. detsember 2010 kell 21:00

Saksamaale läheks võlakirjad kalliks

See on kantsler Angela Merkeli jaoks tugev vastuargument, kui teema homme algaval ELi valitsusjuhtide kohtumisel võimaliku kriisiabina päevakorda peaks kerkima.

Idee ei taha aga taanduda, sest karistava intressimääraga Kreekale ja Iirimaale antud abilaenud ei pruugi probleemi lahendada,kui karmi säästukuuri tagajärjeks on negatiivne võlaspiraal.

Euroala ühiste võlakirjade võimaliku visiooni pakkusid hiljuti välja Itaalia ja Luksemburgi rahandusministrid. Uus instants - Euroopa võlaagentuur - hakkaks emiteerima euroala riikide ühise garantiiga võlakirju, mille abil võiks iga euroala riik rahastada oma valitsussektori võlga kuni 50% ulatuses SKPst. Ülejäänud võlakirjad tuleks riigil emiteerida ise.

Selline kahetasandiline süsteem säilitaks turgude distsiplineeriva toime, mis pareeriks Saksamaa teise põhiargumendi ühiste võlakirjade vastu. Samas välistaksid ühised võlakirjad spekulatiivsed rünnakud nõrgemate euroala riikide vastu, mis oli peamisi taotlusi ka euro käibelevõtmisel.

Ühise garantiiga laenab raha ka Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Komisjon, muu hulgas Läti abistamiseks.

Kreeka peaministri George Papandreou sõnul on aeg taolist võimalust tõsiselt kaaluda ning toetust kostab ka teistest riikidest.

Ajalehe Financial Times mõjuka kolumnisti Wolfgang Münchau hinnangul paneks euroala ühised võlakirjad võlakriisile punkti. Sest see oleks esimene konkreetne samm eelarveliidu suunas, mis Münchau arvates on euroalal paratamatus.

"Optimaalses rahaliidus pole eelarveliitu vaja. Euroopas seda aga pole, nii on teatud ulatuses föderaalne eelarve vajalik," jagab sama seisukohta ka FT-le teemat kommenteerinud Šveitsi panga Lombard Odier investeeringute juht Paul Marson.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ei taha aga euroala ühistest võlakirjadest praegu midagi kuulda.

Selles erineb kantsler Saksa rahandusministri Wolfgang Schäuble seisukohast, kes ideed küll tõrjub, kuid on teatud tingimustel - euroala riikide maksu- ja eelarvepoliitika tihedamal koordineerimisel - valmis seda kaaluma. Ägedalt vastu on ühiste võlakirjade ideele ka Saksamaa pangaliit ja ettevõtjad.

Meelt muutma võiks Saksamaad panna kriisikulude kasv - kui abi vajaks ka Hispaania või Itaalia või kui mõne perifeeriariigi maksejõuetuse risk seab ohtu Saksa pangad (Iirimaale, Portugalile, Kreekale ja Hispaaniale on laenatud üle 400 miljardi euro).

Selliste stsenaariumide realiseerumisel võivad ühised võlakirjad olla odavamgi alternatiiv, arvavad analüütikud.

See idee ei ole eriti aktuaalne ning meiegi suhtumine on skeptiline. Räägitud eurovõlakirjad peaksid osalt asendama riikide võlakirju, nt rahastama EFSFi (praegune kriisifond - toim) kui regulaarset liikmesriikidele laenajat, samas kui loodud on fond vaid raskustes riikide abistamiseks. Garantiiskeemide ja ühisrahastamiste maht peab jääma piiratuks ja rõhkpeab olema liikmesriikide kodutööl struktuursete reformide ja eelarvetega.

Hetkel kuum