• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaale läheks võlakirjad kalliks

    See on kantsler Angela Merkeli jaoks tugev vastuargument, kui teema homme algaval ELi valitsusjuhtide kohtumisel võimaliku kriisiabina päevakorda peaks kerkima.
    Idee ei taha aga taanduda, sest karistava intressimääraga Kreekale ja Iirimaale antud abilaenud ei pruugi probleemi lahendada,kui karmi säästukuuri tagajärjeks on negatiivne võlaspiraal.
    Euroala ühiste võlakirjade võimaliku visiooni pakkusid hiljuti välja Itaalia ja Luksemburgi rahandusministrid. Uus instants - Euroopa võlaagentuur - hakkaks emiteerima euroala riikide ühise garantiiga võlakirju, mille abil võiks iga euroala riik rahastada oma valitsussektori võlga kuni 50% ulatuses SKPst. Ülejäänud võlakirjad tuleks riigil emiteerida ise.
    Selline kahetasandiline süsteem säilitaks turgude distsiplineeriva toime, mis pareeriks Saksamaa teise põhiargumendi ühiste võlakirjade vastu. Samas välistaksid ühised võlakirjad spekulatiivsed rünnakud nõrgemate euroala riikide vastu, mis oli peamisi taotlusi ka euro käibelevõtmisel.
    Ühise garantiiga laenab raha ka Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Komisjon, muu hulgas Läti abistamiseks.
    Kreeka peaministri George Papandreou sõnul on aeg taolist võimalust tõsiselt kaaluda ning toetust kostab ka teistest riikidest.
    Ajalehe Financial Times mõjuka kolumnisti Wolfgang Münchau hinnangul paneks euroala ühised võlakirjad võlakriisile punkti. Sest see oleks esimene konkreetne samm eelarveliidu suunas, mis Münchau arvates on euroalal paratamatus.
    "Optimaalses rahaliidus pole eelarveliitu vaja. Euroopas seda aga pole, nii on teatud ulatuses föderaalne eelarve vajalik," jagab sama seisukohta ka FT-le teemat kommenteerinud Šveitsi panga Lombard Odier investeeringute juht Paul Marson.
    Saksamaa kantsler Angela Merkel ei taha aga euroala ühistest võlakirjadest praegu midagi kuulda.
    Selles erineb kantsler Saksa rahandusministri Wolfgang Schäuble seisukohast, kes ideed küll tõrjub, kuid on teatud tingimustel - euroala riikide maksu- ja eelarvepoliitika tihedamal koordineerimisel - valmis seda kaaluma. Ägedalt vastu on ühiste võlakirjade ideele ka Saksamaa pangaliit ja ettevõtjad.
    Meelt muutma võiks Saksamaad panna kriisikulude kasv - kui abi vajaks ka Hispaania või Itaalia või kui mõne perifeeriariigi maksejõuetuse risk seab ohtu Saksa pangad (Iirimaale, Portugalile, Kreekale ja Hispaaniale on laenatud üle 400 miljardi euro).
    Selliste stsenaariumide realiseerumisel võivad ühised võlakirjad olla odavamgi alternatiiv, arvavad analüütikud.
    See idee ei ole eriti aktuaalne ning meiegi suhtumine on skeptiline. Räägitud eurovõlakirjad peaksid osalt asendama riikide võlakirju, nt rahastama EFSFi (praegune kriisifond - toim) kui regulaarset liikmesriikidele laenajat, samas kui loodud on fond vaid raskustes riikide abistamiseks. Garantiiskeemide ja ühisrahastamiste maht peab jääma piiratuks ja rõhkpeab olema liikmesriikide kodutööl struktuursete reformide ja eelarvetega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).