Kas kõik kroonid tasub eurodeks vahetada?

Alanud aasta on erakordne, kuna saime endale uue raha - euro. Kahju on loobuda Eesti kroonide pangatähtedest ja müntidest. Ilmselt teevad paljud nii, et kõiki kroone eurodeks ei vaheta, vaid jätavad neid mälestuseks. Samamoodi toimin ka mina. Kuid miks me nii talitame?

Paljude jaoks on Eesti kroonidel sentimentaalne väärtus. Osal meist on aga kollektsionääri hing. Sellisel puhul mõeldakse, et püüaks koguda näiteks kõik välja antud Eesti paberrahad, kas või selleks, et need enda rõõmuks või teistelegi näitamiseks albumisse panna. Leidub ka inimesi, kes jätavad kroonid selleks, et nende hinnatõusult teenida. Viimastele väike soovitus - eelistage Eesti Panga kilepakendis pangatähti, mis ei ole ringluses käinud. Vähimgi korts või määrdumine võib vähendada rahatähe väärtust mitu korda. Kes hinnatõusu ootavad, siis neid võib oodata mõningane pettumus. Enamiku rahatähtede emissioonid toimusid suures mahus.

Nagu ka markidel, on pangatähtede puhul lisaks seisukorrale oluline nende haruldus. Haruldased on praegu ehk 1991. ja 1994. aasta 500kroonised, 1991. ja 1992. aasta sajased, ehk ka ühekroonised paberrahad, kuna neid enam pakkuda ei ole. Praegu ei ole Eesti Panga muuseumis kiletaskutes Eesti kroone, kuid neid pakitakse juurde ja müüakse kuni 31. märtsini.

Millist tõusu võiks oodata paberrahadele? The Handbook of Alternative Assets ütleb, et Inglise kommertspankade rahatähtede hinnad on 20 aastaga 40kordistunud, kuid need on enne 1700. aastat välja antud rahatähed. Parimad 17. sajandi lõpupoolsed Bank of Englandi pangatähed on samal ajal kallinenud aastas 12% ringis. Kellele pangatähed hiljem maha müüa? Aktiivseid rahasedelikogujaid, kes on spetsialiseerunud näiteks mõne maa või piirkonna pangatähtedele, on maailmas kümne tuhande ringis (filateliste on miljoneid). Üks võimalus on müüa osta.ee-s või eBays, käia kollektsionääride vahetuskohtumistel või pakkuda neid antiigiäridele. Aga seniks tuleb rahatähti aastaid või aastakümneid hoida.