Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üleminek sujus, eksam kuu aja pärast
"Esimene suurem töölaine tuleb veebruari alguses, kui on vaja hakata jaanuari aruandeperioodi kokku võtma, kuid andmebaaside lähteandmetesse on konverteerimisega tekkinud vead," märkis IT-ekspert.
Maxima kaupluseketi teatel läks süsteemide ümberseadistamine eurodele ja esimene päev nende kauplustel hästi. Esimesed ostud tehti eurodes ja ostjaiks olid rahvusvaheliste uudiseagentuuride ajakirjanikud, kuna teised kaubandusketid avati alles 11-12 hommikul.
Selverid olid nädalavahetusel lahti ja maksed toimisid tõrgeteta. "Väike ärevus oli hommikul ikka sees," kommenteeris Selveri keti juht Andres Heinver eurole üleminekut. "Üle aasta väldanud ettevalmistustööd on siiski vilja kandnud ning loodetavasti toimib kõik tõrgeteta kogu paralleelkäibe perioodi jooksul."
Ettevalmistused said õigel ajal tehtud. Kaupmeeste liidu juhi Marika Merilai teatel olid suvel alanud ettevalmistööd euro kasutuselevõtuks õigeaegsed, mistõttu sujus ka laupäeva algus euroga. Tema sõnul oli probleeme üksikutes kohtades kaardimakseterminalide käivitamisega ja ka info jõudmisega kassadesse, kuid kaupluste avamise ajaks sai kõik korda.
Tallinna Kaubamaja europrojekti juht Siim Tammesalu ütles eile, et eurole üleminek on siiamaani läinud väga edukalt.
"Eile tehti erinevaid süsteeme ja panime kõik asjad tänaseks valmis, täna on siis esimene kauplemispäev," rääkis Tammesalu.
Teenindajate arv oli Kaubamajas eile pisut suurem kui tavaliselt. "Oleme valmis suuremaks inimeste hulgaks, pigem tähendab inimeste hulk seda, et tööl on need, kes tavaliselt pühapäeval tööl ei ole," täpsustas Tammesalu.
Tammesalu sõnul võtab hinnasiltide vahetamine aga aega, sest asendada on vaja üle kahe miljoni hinnasildi.
Pood muutus rahavahetuspunktiks. Eks ta selles mõttes muidugi erakorraline ole, et kui tavaliselt toimuvad rahavahetused pankades, siis seekord toimub rahavahetus poes, aga muidu - ei midagi erilist, kommenteeris Tartu Tarbijate Kooperatiivi tegevdirektor Tarmo Punger eile.
"Käisin pärast avamist spetsiaalselt mõnes meie kaupluses asja üle vaatamas - kõik toimis," lausus Punger. "Esimese poole tunniga harjusid kassapidajad erinevate vääringutega ära ning küsisid igalt kliendilt enne teenindama asumist, mis rahas maksate. Meie kauplustes sai rahvas kohe maksta sisuliselt kolmes kehtivas vääringus ehk kroonides, eurodes ja kaardiga."
Punger tunnistas, et kõige rohkem kartis ta, kas IT-poolega ikka kõik korras on. "Kui veel tund aega enne kaupluste avamist oli ITga probleeme, siis pärast avamist toimis õnneks kõik," rääkis Punger. "Arvan, et tõrgeteta ülemineku tagas see, et olime eelnevalt ikka päris palju katsetanud ja proovinud ning koolitusi on olnud üksjagu."
ETK juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul sujus ka neil eurole üleminek kenasti, esines ainult hilinemisi mõne poe avamisel. "IT-süsteemid saime toimima, üksikud süsteemid saime toimima, mõnel poel esines väikesi avamishilinemisi, aga muidu läks kõik kenasti," rääkis Kusmin eile. "Hinnasiltide vahetust kiirelt ei plaanigi teha, sest praegu näevad kliendid toodetel mõlemat hinda," lausus Kusmin. Ta täpsustas, et toodetel, mille puhul on tegemist pandipaketiga, tuleb kahe nädala jooksul hinnasildid ära vahetada, kuna pandipaketi hind muutus.
Hirmul olid suured silmad. Ei ole ise veel ühtegi poodi jõudnud, istun peamiselt arvuti taga ja olen justkui telefonivalves, ütles Elva Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Hando Ivask eile. "Kõik on väga sujuvalt läinud, minuni ei ole kauplustest mingeid probleeme jõudnud," kinnitas Ivask. "Eks uus raha tahab harjumist ja kassateenindus on ehk natuke aeglasem, kuid muidu on kõik korras."
Ivask tunnistas, et hirm eurole ülemineku ees oli algul suur. "Aga kui me käisime koos teiste ühistute juhtidega Slovakkias kohapeal kogemusi vahetamas ja asja üle vaatamas, võttis see paljuski hirmud maha," lausus Ivask.
"Aasta esimene päev on alati hea müügipäev olnud ja eile vedasid Tartus kaks autot pitsat 60 tellimiskohta ehk kaks korda enam kui tavalisel päeval," rääkis OÜ Reinu Toidukaubad juhataja Agur Lehis 1. jaanuari tööst. "Ainus tõrge oli see, et kliendid ei saanud eile kahjuks mobiilses terminalis Swedbanki kaardiga maksta. Täna hommikuks on kõik taastunud ja kaardimaksed toimivad."
Lehise kinnitusel läks kaardimaksetõrkest hoolimata kõik üllatavalt sujuvalt. "Ilmselt on euro teavituskampaania inimestele ikka nii palju mõjunud, et mingit ütlemist ja pahandamist kaardimaksetõrke pärast polnud," seletas Lehis. Ta lisas, et kliendid maksid umbes pooltel kordadel kroonidega ja pooltel kordadel eurodega.
Nordea panga turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristina Seimanni sõnul oli aastavahetusel nende sularahaautomaatide juures väga suur tung. "Klienditugi jälgis sularahaautomaate ja kui oli oht, et mõni hakkab tühjaks jääma, täideti seda uuesti," ütles Seimann.
Kui kohe pärast aastavahetust lükati tagasi 10% tehinguid, siis laupäeval kella neljaks oli tõrjutud tehingute osakaal kahanenud alla 1%, rääkis pankade kaardikeskuse juht Raivo Tinn.
"Kella kahe ajal (päeval - toim), kui kokkuvõtteid tegime, olid kõik süsteemid juba üleval. Peasüsteemid said üles kella neljast (öösel - toim). Olin kella neljani ise arvuti taga," rääkis Tinn.
Sampo Panga turundus- ja kommunikatsioonidirektor Anneli Rõuk ütles eile, et aastavahetusel täheldati suurt sularahaautomaatide ristkasutust. "Me olime selleks valmis ning aitäh G4S meeskonnale, et nad täitsid meie sularahaautomaate," lisas Rõuk.
Swedbank ei võtnud aastavahetusel sularahaautomaatide ristkasutuse eest teenustasu. "Alates 30. detsembrist kuni 14. jaanuarini ei võta me teenustasu ristkasutamisel," täpsustas kommunikatsioonijuht Mart Siilivask. SEB aga võttis ristkasutuse eest raha ja teeb seda ka edasipidi.
Eurole üleminek võttis ettevõtjatelt ja riigilt miljoneid. Rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis, et riigi kulutused eurole üleminekuks olid plaanitud 40 miljonile kroonile ja sellest rahast saab Eesti 50% ELilt tagasi.
Lisaks kannavad olulisi kulutusi kaupmehed ning teised ettevõtted. Maxima kauplusekett kulutas eurode kasutusele võtuks üle kahe miljoni krooni. "Kallis on ta küll, aga ega midagi polnud teha," kommenteeris Maxima suhtekorraldusjuht Erkki Erilaid.
Ka Selveri keti kauplustel kulus euro kasutuselevõtuks 2 miljonit krooni, millest kõige suurem osa läks turvatehnika soetamisele. Eurole üleminek kogu ETK grupi peale kokku läks maksma alla 2 miljoni krooni.