Kriisi haripunktis oli enamik töötajaid tööga rahul

Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. 

Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 93% kõikidest töötajatest pidas oluliseks kindlustunnet, et nad saavad ühes ettevõttes või asutuses töötada pikka aega. Kõige vähem oldi rahul karjääri- ja arenguvõimalustega töökohal ning töö tasustamisega: 30% töötajaist ei olnud rahul oma töötasuga.

Tööelu-uuringus küsiti töötajatelt, mil määral nad saavad oma tööülesannete, töötegemise viisi, töö tempo, puhkepauside tegemise ning töö algus- ja lõpuaja üle otsustada. Üle poole töötajatest väidab, et neile on antud piisavalt iseseisvust otsustamaks, kuidas oma tööd planeerida. 64% töötajatest saab piisavalt valida töötegemise meetodit ja töö tempot, 57% saab valida tööülesandeid ning 60% määrata puhkepauside tegemise aega. Töö algus- ja lõpuaeg on üldjuhul tööandja poolt fikseeritud, mille üle 83% töötajatest ei saa üldse otsustada. Samas eelistabki enamik töötajaid töötada tööandja poolt ette määratud ajal.

Tööelu-uuringu korraldas statistikaameti 2009. aastal esimest korda. Uuringu tellija oli sotsiaalministeerium. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti töökorralduse, tööalaste suhete, töötajate kaasamise, kollektiivsete töösuhete, töötervishoiu, tööohutuse olukorra ja suundumuste kohta. Neid teemasid käsitleti nii ettevõtte või asutuse kui ka töötaja seisukohast. Seega oli uuringul kaks sihtrühma. Ettevõtete uuringu valim oli 1332 ja töötajate uuringu valim 4609.

Autor: 1185-aripaev